|
eeva24.com » jutud Rekkajuht Lisatud: 30. September 2008 17:00 See juhtus ülikooli teisel kursusel, kui ma lõpuks avastasin, kui taevalik võib olla meestevaheline seks. Kui aus olla, siis ma meenutan seda aega kahetsusega, esiteks sellepärast, et ma ei teinud teatud asju ja teiseks on mul kahju sellest, et ma tahtsin paljusid asju küll proovida, kuid mul ei jätkunud julgust oma salajasi unistusi teoks teha. Kuid teisalt toimus minu esimene homoseksuaalne vahekord sellises vanuses, mil ma oskasin toimuvat kõigi meeltega aduda. Kui ma oleksin esimest korda meest saanud 15-16-aastaselt, siis oleksid kõikvõimalikud hirmud ja kompleksid vahekorrast saadava naudingu sõna otseses mõttes summutanud. See juhtus üle-eelmisel aastal ühel soojal kevadõhtul ülikooli pearaamatukogus, kus ma valmistusin kursusetööks. Ma olin tolla1 19-aastane. Mu parim sõber teadis rääkida, et raamatukogu on homode üks tähtsamaid jahimaid. Kuna ma ise tollal veel aktiivselt kontakte ei otsinud, siis ei pööranud ma sedalaadi infole ka mingit tähelepanu. Olin just süvenenud kolletunud ajakirjade lappamisse, kui mulle hakkas silma üks mees, kes oli naaberlauas istet võtnud ja lehitses mingit ajalehte. Ta oli üsna kena välimusega, kuid ilmselt oli temas veel midagi niisugust, mis minu tähelepanu köitis. Oli kuidas oli, kuid ma jäin teda jõllitama. Ka märkasin, et ta hoidis laual ainult ühte kätt, teisega aga silitas õrnalt oma jalgevahet. Ma vaatasin ringi, kas keegi seda algavat tedremängu ka jälgib. Õnneks polnud teisi uudistajaid. Just sel hetkel, kui ta pilgu tõstis, pöörasin oma pilgu mujale. Jätkasin tema jälgimist silmanurgast, sest kartsin, et äkki on tegemist mõne heteroga, kes võib isegi minu jõllitamist pahaks panna. Märkasin, et ka tema heitis minu suunas üsna igatsevaid pilke. See kassi ja hüre mäng kesti oma paarkümmend minutit. Lõpuks julgesin talle otse silma vaadata. Ta kannatas mu pilgu välja, kuid tema nägu ei reetnud midagi. Hetk hiljem süvenes ta taas oma ajalehte. Lõpuks olin ma oma materjalid läbi tuhninud ja hakkasin asju kokku korjama. Vaatasin ringi ja avastasin oma pettumuseks, et see mees oli äkki kadunud. Kuid teisalt tänasin õnne, et ma ei pea enam valvel olema. Olin rõõmus ja tundsin mõnes mõttes isegi kergendust, sest ei tea ju eales, mida kohtumine tundmatu inimesega endaga kaasa tuua võib. Kui ma sammusin mööda pikka koridori raamatukogu väljapääsu poole, nägin teda uuesti. Ta tuli mulle vastu, ajaleht käes ja vaatas mulle otse silma. Ma püüdsin teha näo, nagu poleks ma teda märganudki, kuid see ei läinud läbi. Ta naeratas ja küsis meeldiva vaikse häälega: "nii vara juba koju?" Mu süda hakkas vasardama. Ma üritasin midagi vastata, kuid tõin kuuldavale vaid ebamäärase häälitsuse ja kehitasin õlgu. Hoolimata oma erutusest soovisin vaid üht: jõuda kiiresti koju, kus mul poleks vaja oma pead vaevata, kuidas selle mehega lähemalt tutvuda. Sellest ei tule nii aru saada, et ma poleks mingit seksi soovinud, muidugi ma tahtsin seda. Kuid ma polnud veel ühegi mehega olnud ja soovisin, et oleksin esimeseks kohtumiseks paremini ette valmistatud. Kohtumine selle mehega raamatukogus uli mulle liiga ootamatult, liiga sponaanselt ja tekitas minus isegi teatud kõhedust. Teisalt aga erutas see kohtunine mind nii tugevasti, et mul läks kõvaks. Ma läksin tualetti, et kraani all oma nägu niisutada. Oma pühas lihtsameelsuses ei teadnud na seda, et meeste tualettruumid (eriti *eel suurtes ülikoolides) on kõikvõimaike "alternatüvsete seksivariantide" aimelavad, eriti õhtutundidel. Vaevalt olin jõudnud kraani avada, kui märkasin peeglisse pilku heites teda sisenemas. Ma oli mulle järgnenud, ja kuigi ma tundsin end ületrumbatuna, tänasin siiski oma õnnetähte. Võõras vaatas mulle korraks otsa ja läks siis ühte tühja kabiiii. Õnneks ei olnud peale meie tualetis ühtegi hingelist. Suurest himust otsustain talle järgneda. "Mida ma teen? Kuidas ma võin küll nii naiivne olla?" küsisin endalt, kui ma kabiinile lähenesin. Sellegipoolest astusin kõrvalkabiini, ulgesin ukse ja avasin tõmbluku. Mu vänt oli endiselt kivikõva ja selle otsast tilkusid lustitilgad. Ma ei olnud ust riivistanud. Kuulsin, kui ta oma kabiinist väljus ja minu kabiini ukse avas. Ma ei olnud kunagi varem sellises situatsioonis olnud. Tahtsin püksilukku kinni tõmmata, kuid ei teinud seda, jäädes ootama, mis edasi saab. "Hei, kas vajad abi?" küsis hääl mu selja taga. Tema hääl, mis muidu oli vaikne ja rahulik, kõlas nüüd ärritatult. Küsimus mõjus külmalt, peaaegu mehhaaniliselt, nagu oleks ta sellist küsimust varemgi esitanud. Ta avas oma püksiluku ja sikutas munni välja. See polnud küll hiigelsuur, kuid esimene kõva riist, mida ma oma elus peale enda oma näinud olin (kui pornofilmid ja -ajakirjad välja arvata). Ma silmitsesin ainiti tema munni ega teadnud, mida teha või kuidas olla. Ta võttis õrnalt aga tugevalt mu käe ja juhtis selle oma vända juurde. See oli minu jaoks suur hetk. Olin alati tahtnud mõne teise mehe kõva riista katsuda, kuid senini oli see vaid unistuseks jäänud. Kui ma ta vända pihku võtsin, tundsin, kuidas libedad lustitilgad mu sõrmedele nõrgusid. Ma katsusin ja mudisin tema riista, kuid olin nii erutatud, et tundsin ennast üsna ebamugavalt. Ma mõtlesin, et võib-olla ei tule sellist juhust enam tükil ajal ning tahtsin selle kohtumisega kaasneva erutuse, rõõmu ja ekstaasi iga hetke nautida. Mul oli tunne, nagu elaksin välja ühte oma sadadest ülikooliaegsetest fantaasiatest. Oh kui väga oleksin ma tahtnud seda meest alasti näha, tunda tema lihaselist keha enda vastas, silitada tema karvast rinda... Pärast seda, kui ma olin paar minutit talle pihku löönud, tõmbas ta mu käe ära ja ütles sõbralikult naeratades: "Jäta, lõpetame." Kohkusin, kas ma tegin midagi valesti? Kuid siis ta ütles: "Tule, lähme siit minema. Kas me ei võiks sinu juurde koju minna?" Ma olin alati olnud anonüümse seksi suhtes ettevaatlik ja skeptiline. Kuid nüüd, mil mul oli esimest korda elus tekkinud võimalus proovida meestevahelist seksi, unustasin kogu oma loomupärase ettevaatuse. "Loomulikult!" vastasin õhinal. Me läksime tema kõrvaltänavas seisva auto juurde. Autos ei julgenud ma teda silmitseda, sest kartsin, et ta võiks seda valesti tõlgitseda. Võib-olla mõtleb ta ümber, teeb äkki peatuse ja viskab mu lihtsalt autost välja. Ma ei osanud mingit jutuotsa üles võtta ja piirdusin vaid tee juhatamisega oma maja juurde. Kui me minu maja ees peatusime, nägin, et tema laubale olid tekkinud suured higipiisad. Ka hakkas mulle silma, et tema püksid olid kahtlaselt pungis. See vaatepilt suurendas veelgi minu erutust. Niipea, kui olime minu korterisse jõudnud, hakkas ta endal särginööpe lahti tegema. Siis jõudis järg kingade, teksade ja aluspüksteni. Tõsi, ta ei olnud nii musklis kehaga, kui kutid geiajakirjades, kuid igal juhul oli ta "söödav". Ta võttis mul käest kinni ja viis mu voodi j uurde. Ta ilmselt aimas, et mulle meeldib tema pisut domineeriv käitumismaneer, sest ta kiskus mul ise riided seljast. Seejärel paiskas ta mu voodisse. Kogu selle aja üritasin luua temaga pilgukontakti, kuid alles siis, kui me olime täiesti alasti, vaatas ta mulle silma ja ütles: "nii on parem!" "Mis sulle meeldib, kuidas sa tahaksid?" küsis ta. Selge, et see polnud tal esimene kord. "Ma ei tea, mis sulle meeldib," pomisesin mina, kartes taas, et teen või ütlen midagi valesti. Seepärast püüdsin kõigest väest mänguga kaasa minna ja näidata ennast hästi kohanemisvõimelisena. "See on mul esimene kord... Sa kindlasti taipasid seda," jätkasin sõnu otsides. Hetk hiljem kahetsesin öeldut, kuid oli juba hilja. Ma olin sellele võhivõõrale alasti mehele tunnistanud, et tegelikult olen alles "neitsi". "Mõistan," ütles ta sõbralikult naeratades. Tema näoilme järgi võis aru saada, et talle meeldis süütut poissi saada. "Võib-olla me ei peaks seda tegema. Kas sa tahad, et ma lahkuksin?" "Ei, ära mine. Pole hullu... me võiksime teha kõike, mis sulle meeldib. Usu, ma tahan seda!" "Hästi, vaatame..." Ta jäi vait ja vaatas mulle otse silma. Ta lamas minu peal ja tema nägu oli minu omast kõigest mõne sentimeetri kaugusel. Tundsin ninal ja laubal tema rasket hingamist. Tema prink soe keha lamas raskelt minu peal, kuid ma tundsin ennast paremini kui kunagi enne. "Kas sa tahaksid, et keegi sind kepiks?" "Võiks proovida." Ma himustasin tema keha nii väga, et oleksin nõus olnud ükskõik millega. Kui ta oleks soovinud, oleksin kasvõi kogu öö sedasi tema all lamanud, et vaid tema sooja keha end vastas tunda. "Üks hetk, ma võtan midagi," ütles ta, kargas voodist välja ja võttis oma teksade taskust kondoomipaki. Ma ohkasin kergendusest ja olin mõttes talle tänulik, et ta mõtles ka minu tervisele. Kuid teisalt selline ettenägelikkus häiris mind. Nüüd ma enam ei kahelnud, et ta oli jahiretkel ja mina tema saak. Ta istus voodiäärele, kuid ei hakanud kohe kondoomi peale panema. Tema kõva riista nägemine erutas mind nüvõrd, et tõmbasin ta voodisse pikali ja võtsin tal suhu. Näis, et tal ei olnud selle vastu midagi, sest ta hakkas mu juukseid sugema ja laskis mul imeda nagu oskasin. Kahjuks ei saanud ma kuigi kaua maiustada, sest äkki lükkas ta mu õrnalt eemale, tõusis voodis istukile ja rullis kondoomi peale. Või veel, isegi libestuskreem oli sel ettenägelikul sellil kaasas. Ma teadsin, mis nüüd tuleb. Ma olin seni ainult gei-ajakirjades ja -filmides anaalseksi näinud ja oletasin, et see võib mõistva ja hella partneriga väga mõnus olla. "Keera kõhuli," ütles ta. Ma tegin nagu kästud. "Lase ennast lõdvaks ja ära ole krampis. Ütle, kui sul on ebamugav või ma liiga kiiresti teen." Ta heitis mulle peale, tema higised rinnakarvad kõditasid mu selga nagu soe karvane tekk. Ta hakkas mulle aeglaselt oma riista sisse lükkama. Ma polnud oma elus kunagi rohkem kartnud, kuid samas olin ma seda hetke nii kaua igatsenud. Alguses oli mul üsna ebamugav tunne, isegi pisut valus. Ma ütlesin seda talle ja ta hakkas oma riista veelgi ettevaatlikumalt ja aeglasemalt sisse suruma. Mõne minuti pärast, kui ta oli oma riista mulle üleni sisse saanud, asendus senine ebamäärane valulik tunne senikogematu naudinguga. See oli midagi niisugust, mida ma olin seni võimatuks pidanud. Ma surusin ennast talle vastu ja tahtsin, et ta veelgi sügavamale lükkaks. Kindlasti oli ta ka anaalseksis kogenud, sest ta oskas väga õrnalt keppida. Tema hääl muutus keppimise ajal järjest madalamaks ja valj emaks. Ta võttis oma kätega tugevasti mu õlgadest kinni. Kuigi ma ei saanud tema näoilmet jälgida, võis tema hingeldamise ja oiete põhjal öelda, et ma suutsin talle pakkuda seda, mida ta tahtis. Ma ise erutusin samal ajal nii kohutavalt, et pursates oli mul tunne, et orgasm kestab terve igaviku. Tundsin, kuidas purskuv sperma minu rinna ja voodilina vahelt välja voolas. Ma surusin oma näo patja ja tagumikku talle vastu upitades püüdsin tabada tema keppimise takti. "Oh, kurat, kui hea!" karjatas ta äkki. Ma tundsin, kuidas tema kivikõva vänt jõuliselt mu tagumikus liikus. Siis tõmbas ta äkki munni välja, rebis kondoomi maha ja lõpetas endale pihku tagudes. Tema sperma pritsis mu seljale ja isegi kuklale. Mul oli tunne, nagu oleks mu seljale valatud tassitäis sooja vedelseepi. Meie kehad lõtvusid. Lebades spermast märgadel linadel vaatasime teineteisele paar minutit sõnatult otsa. Siis tõusis ta püsti ja hakkas riietuma. Ma tõusin samuti ja hakkasin oma koduseid shortse otsima. Tõmbasin need jalga ja jälgisin, kuidas ta särgi kinni nööpis ja teksad jalga tõmbas. "Kas polnud vahva?" ütles ta. "Mis su nimi on?" Alles nüüd meenus mulle, et me ei olnud ennast teineteisele isegi esitlenud. "Allan, ja sina?" Mul oli häbi mitte sellepärast, et olin oma süütuse kaotanud, vaid, et seksisin mehega, kelle nimegi ma ei teadnud. Tahtmatult küsisin endalt, et kas tal oligi selline komme inimesi tundma õppida. "Ilmar" vastas ta, otsides põrandalt mahakukkunud autovõtmeid. "Ja millega sa tegeled, Allan. Kas oled üliõpilane?" Ma sain aru, et ta üritas midagi suusoojaks öelda, tegelikult tahtis ta lihtsalt minekut teha. Ka minul polnud jututuju. "Jah, ma olen üliõpilane, ja sina?" "Ma olen rekkajuht, sõidan välismaa vahet," ütles ta ja kiirustas ukse poole. Selge, süütus poisilt oli võetud, mis siin enam pikalt pajatada - vaja tõtata uusi ja huvitavamid partnereid otsima. "Ma pean kahjuks minema. Oli tore sinuga tutvuda, Ole terve, Allan!" "Kas sa tahad, ma annan sulle oma telefoninumbri? Või kuidas oleks, kui ma ise sulle vahel helistaksin?" Tema jahe, isegi jäine pilk ja ebalev reaktsioon minu küsimusele näitasid selgelt, et oleksin võinud seda mitte küsida. "Parem mitte, me kohtume niikuinii, nägemist." Ja läinud ta oligi. Ilmar oli nii kiiresti tulnud mu ellu ja sealt lahkunud, et ma ei olnud sugugi kindel, kas see, mida ma äsja üle elasin, oli unes või ilmsi. Ilmarit ma enam ei kohanud. Võib-olla oli ta sürdunud teistele jahimaadele, võib-olla tundis süümepiinu, et ta oma naist pettis (juhul kui ta oli abielus, milles ma küll kahtlen), võib-olla ei öelnud ta mulle oma õiget nime. See seiklus jäi mõneks ajaks mu hinge kriipima, kuid algus oli tehtud. Ma teadsin, mida tahtsin. Õnneks varjutasid uued ja palju meeldivamad kontaktid teiste meestega selle esimese kohtumise igas mõttes. Loetud: 4537 korda, kommentaare: 0
|
|