Oli ilus kevadine õhtupoolik ja abiturient Martinil ei olnud vähimatki muret, kui ta koolist koju kõndis. Päike paistis kirkalt selges sinises taevas ja Martin mõtles, kas ta viitsib jalgsi randa minna või sõidab bussiga. Äkki nägi ta silmanurgast, kuidas kolmekümnendates aastates naine majatrepil komistas ja kukkus, pillates kandekoti maha. Martin jooksis naisele appi ja aitas ta jalule, küsides: "Ega te viga saanud? Te kukkusite päris pahasti!"

"Ee... ei," vastas naine, silmnähtavalt veel ehmununa. "Vist mitte. Ma arvan, et kõik on korras."

Ta proovis kõndida ja see õnnestus. Martin võttis maast kandekoti. "Aitäh," vasta naine. "Ma ei saa aru, kuidas ma niimoodi koperdasin. Aitäh aitamast."

"Pole tänu väärt," vastas Martin ja pööras juba minema. Ta oli jõudnud astuda vaid paar sammu, kui naine hüüdis talle järele: "Hei! Kas sa ei tahaks sisse tulla ja klaasi mahla juua?"

Martinil kuivas tõesti kurk ja ta mõtles, et miks ka mitte.

"Sul on siin päris kena elamine," märkis Martin, kui naine ta elutuppa palus. Ta ei saanud arugi, kuidas nad olid "sina" peale läinud, nagu oleks see kõige loomulikum asi maailmas.

"Tore, et sulle meeldib," vastas naine. "Muide, ma ei teagi veel, mis su nimi on."

"Martin."

"Väga rõõmustav, Martin, mina olen Jaana. Mis mahl sulle meeldib?"

"Õuna."

Jaana palus Martinil pehmel diivanil istet võtta ja kadus kööki, tulles sealt hetke pärast klaasiga tagasi. Martin neelas mõnusa jääkülma mahla paari lonksuga alla ja Jaana tõi talle veel. Ta keelitas Martinit veel natuke istuma ja ajas temaga tükk aega juttu, küsides igasuguseid asju kooli kohta ning lobisedes üldse maast ja ilmast.

Kui Martin oli tühjendanud veerand tunni jooksul juba kolmanda klaasi, hakkas ta ennast imelikult uimasena tundma. Pea pööritas kergelt ja sõnad ei tahtnud enam suust välja tulla. Kui ta püsti proovis tõusta, ei kuulanud jalad ühtäkki enam sõna ja ta prantsatas diivanile tagasi, ajades klaasi käega laualt põrandale.

Mis jama see on, mõtles Martin. Ta vaatas udusel pilgul Jaanat, kes kiirustas klaasi üles võtma (õnneks ei olnud see katki läinud) ja silmitses Martinit kummaliselt naeratades. Martin aimas, et talle oli mahla sisse midagi segatud. Kui palju oli mahla ja kui palju midagi muud seal oli, ei osanud ta öelda, aga see, et kolme klaasitäiega oli ta saanud palju rohkem alkoholi kui ta kunagi varem joonud oli, oli ilmselge.

"Ma pean nüüd koju minema," pomises ta ebakindlalt. Kuidas ta küll seda emale seletab?

"Ei, kullake, ära mine veel koju!" ütles Jaana Martini kõrvale istudes ja kätt tema õlale pannes. "Kuhu sul nii kiire on? Andres!" hõikas ta järgmisel hetkel.

"Ma arvan, et sa võid nüüd tulla!" Martin vaatas teda segaselt ja ajas kõigest väest silmi lahti, lootes et see võtab põranda kõikumise ära. Sisse astus umbes neljakümneaastane mees ja naeratas, vaadates ilmselgelt alkoholiga harjumatu Martini segadust.

"Tule aita," ütles Jaana. Nad võtsid Andresega Martinil kahelt poolt käe alt kinni, tõstsid ta püsti ja hakkasid teda toast välja talutama. Martini jalad kandsid veel küll, aga toetatuna oli igatahes parem käia.

"Ega sa teda liiga purju ei jootnud?" küsis Andres.

"Mine nüüd, ta on alles kaheksateist!" vastas Jaana. "Temal ei võta veel miski võimet ära."

Martin imestas, mis jama nad suust välja ajavad. Aga kui ta nägi enda ees hiiglasuurt voodit, sai talle selgemast selgemaks, et ta ei ole esikus.

"Kuulge...," üritas ta oma võõrustajatele nende eksitust seletada, aga juba oli ta voodi peal selili ja Jaana tegi tema särginööpe lahti.

"Ma ei taha magama minna. Ma ei ole nii purjus. Ma saan koju küll, see on siinsamas lähedal."

Aga juba olid nööbid lahti, Andres kergitas tema ülakeha ja Jaana tõmbas osava liigutusega tal särgi seljast. Kui naine aga Martini püksirihma pandla kallale asus, virutas Martin äkilise liigutusega tema käed eemale.

"Jäta järgi, kurat võtaks! Ma ütlesin, et ma ei lähe magama!" Ma ei ole mingi tita, keda peab lahti riietama, mõtles ta kohutava solvumisega.

"Ära nüüd pahanda, kullake!" ütles Jaana. "Keegi ei aja sind magama. Hoia teda natuke, muidu ma ei saa," ütles ta mehele pehmel häälel, nagu paluks sellel televiisor sisse lülitada või käterätik ulatada.

Martin tundis, kuidas tema käed raudsesse haardesse võeti. Nüüd kummardus Jaana tema kohale ja suudles teda! Martin tõmbas kopsudesse lõhnaõlilõhna, mis oli nii joovastavalt naiselik. Ta ei saanud üldse aru, mis toimub. Nüüd hakkas Jaana uuesti tema püksirihma lahti tegema. Mida kuradit? Martin püüdis teda jalaga lüüa, aga Andres väänas valusasti tema kätt ja Martin loobus vastupanust.

Nähes valugrimassi poisi näol, ütles Jaana: "Ära tee talle haiget, kallis! Ma arvan, et ma pean teda natuke leplikumaks tegema."

Ta seisis voodi kõrvale otse Martini ette ja hakkas lahti riietuma. Martin unustas rabelemise ja vaatas ammulisui, kuidas põrandale vajus pluus, siis seelik ning Jaana jäi rinnahoidja ja püksikeste väele. Ehkki ta oli Martinist märksa vanem, oli tema keha väga ilus.

"Kas sa tahaksid mu rindu näha, Martin?" küsis Jaana Martini kohale kummardudes, nii et see natuke rinnahoidja vahelt sisse nägi.

Martin polnud veel kunagi paljaid rindu näinud. Pornopiltidel küll, aga mitte elusast peast. Ja nüüd olid päris tissid siinsamas tema nina all ja nende omanik küsis, kas ta neid näha tahab. Oo, kuidas ta neid näha tahtis - ükskõik kelle omi, peaasi, et need oleks tissid! Martin ei lausunud sõnagi, aga tema pealuust välja hüpata tahtvad silmad ütlesid Jaanale kõik.

"Ole siis hea poiss ja lase endal püksid jalast ära võtta!" ütles Jaana paluval häälel, paitades käega Martini sugelundeid ning teades samal ajal väga hästi, et Martin on tema võimu all ja püksid lähevad tal jalast niikuinii.

Martin hingas sügavalt sisse. Ta tundis oma riista kõvaks minemas. Tema pilk oli klammerdunud Jaana rinnahoidjast pooleldi paistavatele kumerustele ja ta ei suutnud vastupanu avaldada, kui Jaana avas teksade nööbi ja luku ning tõmbas mõningase vaevaga tal püksid jalast. Kiire liigutusega lendasid põrandale ka sokid ja kui Jaana Martini kõvasti kinnihoitud käelt kella ära võttis ja õrnalt kapikese peale pani, oli Martin ainult aluspükste väel.

"Vaata, tal on juba kõva!" märkis Andres, kes ei hoidnud Martinit enam nii kõvasti.

"Muidugi on!" ütles Jaana talle. "Mis ma su11e ütlesin? Temavanune ei lähe veel alkoholist lõdvaks."

Mida temaga teha kavatsetakse, mõtles Martin. Kas see naine tahab temaga seksida? Aga mida põrgut see mees siin teeb? Kas ta kavatseb lubada oma naisel teiselt mehelt nussi saada? Aga ta jättis mõtlemise, sest nüüd võttis Jaana rinnahoidja ära. Martin tahtis automaatselt nende jumalike pallide järele haarata, aga Andres hoidis tal ikka veel käsi kinni. Jaana naeratas Martinile, kuid see oli hoopis teistmoodi naeratus kui enne. Jaana armulik rahulikkus oli kadunud ja tema silmis säras ootusärevus. Ta paljastas aluspükste alt Martini kivikõva suguti ja paitas seda hellalt käega. Martin tundis, nagu plahvataks ta naudingust. Ta sulges silmad ja mõmises mõnust. Vähimatki vastupanu kohtamata võttis Jaana Martinilt aluspüksid päris ära. Seksuaalse erutuse ja viinauima koosmõjust oli Martin täiesti segane ega märganudki õieti, kui Andres tema käed lahti laskis. Martini pilk käis Jaana rindadelt häbemele, mida ikka veel aluspüksid katsid, ja tagasi rindadele. Ta ahmis naise ilu endasse.

Kuhu vaadata, kui sa tahaksid vaadata kõike korraga?

"Kallis, kas tal pole kena munn?" küsis Jaana Andreselt.

"Jaa, sul on ikka olnud suurepärane maitse, tibuke!" vastas Andres.

"Mis sa arvad, mida sellise munniga teha tuleks?" küsis Jaana mänglevalt. "Ma arvan, et see tuleks suhu võtta," vastas Andres samasuguse mängleva häälega.

Suhu võtta? Martin ei suutnud oma kõrvu uskuda. Talle ei läinud vähimalgi määral korda, et Jaana on temast kakskümmend aastat vanem. Ainuke, mis luges, oli see, et ta oli naine, kes tahtis Martinit. Täna saab ta esimest korda naist! Ainus, mida Martin kartis, oli see, et järgmisel hetkel ärkab ta oma voodis ja saab teada, et see kõik oli vaid uni.

Aga mis see siis tähendab? Martini vaatevälja ilmus Andres ja ka tema oli ihualasti, türa poolkõva. Nüüd tuli ta voodi peale ja kummardus Martini lipuvardana seisva riista poole. Kui Andrese käsi Martini reit paitas, tõmbus poiss vastikusega eemale ja taganes välkkiirelt teise voodiäärde.

"Sa ainult vaata teda!" ütles Andres muigel näoga. "Tundub justkui ma ei meeldiks talle!"

Ta ronis Martini suunas, kes tõmbus kaitsvalt istukile. "Ära puuduta mind, kuradi pederast!"

"Martin, kallikene," sekkus nüüd Jaana. "Ära räägi niimoodi. Ole nüüd hea poiss ja heida uuesti selili." Ta astus voodi peale, nii et tema alakeha jäi umbes Martini näo kõrgusele. Siis võttis ta püksikesed jalast, paljastades Martinile oma karvase kolmnurga. Poiss jõllitas kaht häbememokakest ja pilu nende vahel. Siis kükitas Jaana ja võttis Martinil üllatavalt tugevasti kätest, samal ajal kui Andres Martini jalgupidi voodi keskele tõmbas. Nüüd istus Jaana Martinile rinna peale.

"Ära tee temast üldse välja, pisike!" ütles ta hellal häälel ja pani Martini käed oma rindadele. "Sulle ju meeldivad mu tissid. Katsu neid nii palju kui tahad!"

Martin tundis, kuidas Andres tema jalgade vahele sukeldus ja huultega tema riista ümbert haaras. Jälkustunde Jaana selja taga tegutsevast karvasest ahvist varjutas nauding, mis kätest laavajoana Martini ajju sööstis. Martin kompas pehmet ihu, mis oli täiesti teistsugune kui miski, mida ta iial katsunud oli. Rinnad! Päris rinnad, ja tema katsub neid!

Sellele lisandus, kui väga Martin seda ka eitada ei püüdnud, kasvav nauding tema alakehas. Ta teadis väga hästi, mis tunne oli oma riista käega katsuda, aga see, kui suguti oli kellegi suus (isegi kui see keegi oli mees), oli sada korda parem kui miski, mida käega teha sai. Martin loobus igasugusest vastupanust ja andus sellele füüsilisele, loomalikule naudingule.

Martinile jõudis kohale, et see, mida järjest kiiremate liigutustega tema rinnakarvade vastu hõõrutakse, on vitt, ja ta pole veel taibanudki seda taevalikku kingitust käega puudutada. Ta võttis ühe käe tissi pealt, kuid veel enne, kui ta sellega alla jõudis, tundis ta, kuidas tema noor suguti kogenud mehe hellitustele enam vastu panna ei suuda. Martin sulges silmad, pigistas kõvasti Jaana prullakaid rindu ja püüdis kõigest väest alla suruda oiet, mis tema huulilt siiski pääses, kui tema suguti otsast üks spermajuga teise järel välja lendas. Andres ei püüdnudki eemale tõmbuda, vaid imes ja lakkus veel tükk aega, püüdes saada kätte viimast kui piisakest. Martin pistis nüüd ühe käe Jaana vitu juurde. Ta kompas imelisi voldikesi ja tundis, kui märjad need on. Jaana kummardus ja pistis vabaks jäänud rinnanibu Martinile suhu. Martin imes seda innukalt ja toppis samal ajal sõrmi kõikvõimalikesse kohtadesse selles uues maailmas, mis temale Jaana jalgade vahel avanes. Andres, Martini riist ikka veel suus, paitas Jaana kannikaid ning Martin tundis, kuidas Jaana keha tema peal tõmblema hakkas ja naise suust lühikesed kiiresti üksteisele järgnevad oiged valla pääsesid. See pidi küll olema orgasm - midagi sellist oli ta pornofilmides näinud.

Nad lamasid Jaanaga teineteist kallistades ja suudeldes. Martin ei teinud enam väljagi sellest, et altpoolt paitasid teda kellegi teise käed. Mehe käed. Ta ei hoolinud sellest, sest ta oli nii kohutavalt õnnelik.

Martin paitas Jaana mõnusaid pehmeid ümaraid kannikaid ning püüdis ikka ja jälle toppida kätt naise jalgevahesse - ühelt poolt ja teiselt poolt. Jaana

märkas seda ja küsis: "Kas sa tahaksid näha, mis seal on?"

Martin noogutas. Jaana läks natuke eemale, heitis selili ja ajas jaladlaiali, paljastades vitu täies hiilguses.

"Tule siia! Vaata päris lähedalt!"

Ta tõmbas Martini kiire liigutusega suudpidi oma suguelundite vastu. Martin hingas sügavalt sisse Jaana erutavat lõhna. Ta taipas, mida temalt oodati. Ta oli eluaeg mõelnud, et sellist jälkust ta mingi hinna eest ei teeks, aga nüüd ei suutnud ta vastu panna, vaid hakkas Jaanat limpsima. Mõne koha pealt maitses vitt vastikult, aga Martin hingas sügavalt sisse ja püüdis mitte välja teha. Ühtäkki sai talle selgeks, et Jaana häbememokad olid karvadeta. Ta pidi olema sealt karvad ära ajanud! Mõte sellele erutas Martinit nii, et tal hakkas uuesti kõvaks minema ja ta ei avaldanud vähimatki vastupanu, kui Andres tema puusadest haaras ja ta upakile pani. Nüüd tundis ta, kuidas midagi tema pärakusse sisse suruma hakati.

Martin karjatas ja püüdis tõusta, kuid raudsed mehekäed hoidsid tema puusi liikumatult paigal ja ka käsivarsi hoidvast Jaanast ei käinud tal purjuspäi jõud üle.

"Pole mõtet rabelda," kinnitas Jaana talle rahustaval häälel. "Sa ei saa temast jagu. Kannata ära, küll näed, et sulle hakkab see meeldima. Laku mind edasi ja ära selle peale üldse mõtle."

Ta paitas ühe käega hellalt Martini pead, samal ajal kui Andres oma riista poisile hellalt tagumikku surus.

"Ära tee talle haiget," palus Jaana. "Pane hästi õrnalt."

"Kurat, sinul on seda kerge öelda," vastas Andres. "Ta pole ju kunagi varem taha saanud, ta on kitsas nagu nunn."

Martinile tundus, nagu käristataks teda lõhki. Nüüd tõmbus sissetungija natuke tagasi ja tuli siis uuesti sisse. Olles umbes vüe sentimeetri jagu sisse saanud, keppis Andres Martinit lühikeste liigutustega, lükates iga korraga natuke rohkem sisse. Mõne aja pärast tahtis Martin öelda, et Andres järgi jätaks, et ta ei suuda rohkem, kuid ta häbenes. Kuidas sa räägid mehega, kes sind vägisi kepib?

Pealegi tundusid käed, mis Martini alakeha paigal hoidsid ja enda rütmis liikuma sundisid, vastuvaidlemist mitte sal- livat. Ning Andrese riist Martini pärakus läks sügavamale ja sügavamale. Kui Andres üleni sisse oli tulnud ja pikkade jõuliste tõugetega nussis, ei olnudki see enam valus, vaid omamoodi mõnuski tunne, seda enam, et Martin kõik see aeg Jaana suguelundite kallal maiustas, joobudes naise kehast, mis oli tema päralt. Ta tundis, et tal on jälle kõva. See tegi talle natuke muret - ega see ometi ei tähenda, et ta on pederast? Aga nüüd tundis ta, kuidas Jaana, kelle tuharaid tema käed mudisid, hakkas jälle visklema ja oma alakeha talle meeleheitlikult vastu suruma. Martin liigutas keelt kiiremini ja tugevamini, et naise naudingut suurendada, ning pistis siis keele nii sügavale auku kui see läks. Jaana karjus täiest kõrist ja Martin oli ekstaasis tundest, et tema, kogenematu nooruk, oli saanud hakkama naisele sellise naudingu valmistamisega. Ta nautis isegi seda, kuidas Andrese türa teda järjest kiiremate liigutustega äestas, ning ta viimaks oma selja taga madalaid summutatud oigeid kuulis ja oma tagakehas Andrese suguti tukslemist tundis.

Andres tõmbas riista Martini seest välja. Martin heitis voodile külili, vältides mehe pilku. Ta vaatas paluvalt Jaanale otsa - kas temal ei lastagi keppida? Kas tema elu suurim unistus, mis on käeulatuses, jääb ikkagi täitmata?

Jaana taipas, mida Martin soovis, ja naeratas üleolevalt.

"Mis sa arvad, kas poiss on ka ühe hea niku ära teeninud?" küsis ta Andreselt kelmikal häälel.

Jaa, jaa, on küll, karjus Martin mõttes. Ma tahan Jaanale taha panna! Ma teen kõik, mis sa tahad, nussi mind või kümme korda, aga lase mul Jaanale sisse panna! Ma ei ole seda veel kunagi saanud!

Muiates noore poisi kimbatuse üle, andis Andres armulikult loa. Jaana ronis käpuli ja hööritas kutsuvalt tagumikku. Värisedes lähenes Martin talle, riist pendeldamas. Ta nägi kahte augukest teineteise peal, mõlemad kutsuvalt avali. Ta haaras Jaana puusade ümbert, nagu Andres oli enne temaga teinud. Ta lükkas riista, kuid see põrkas takistuse vastu. Jaana võttis käega sugutist ja aitas selle õigesse auku. Kannatamatult lükkas Martin türa lõpuni vittu. Jaana oiatas mõnust ja järgmisel hetkel keppisid nad metsikult, vasarades alakehi teineteise vastu. Muidugi ei pidanud Martini noor keha ka seekord kuigi kaua vastu. Juba mõne minuti järel tundis ta erutust kulminatsioonini jõudmas. Ta oleks heameelega nussinud tundide kaupa ja püüdis oma munadest lähtuvat voolu mõttes keelata, ära tule veel, ära tule veel! Aga midagi polnud parata, ta tundis ennast ekstaasilaines plahvatamas ning karjus seninägematust naudingust, mida pakkusid talle märg soe vitt tema türa ümber, palja naisekeha nägemine enda ees ja teadmine, et tema türast purskab just praegu sperma selle naise vittu. Tema, Martin, on võtnud selle naise. Ta on viimaks ometi meheks saanud.

Martin ei olnud veel kaugeltki kaine, kui ta oma võõrustajatega esikus hüvasti jättis.

"Tule meile teine kordki külla!" ütles Jaana, ikka selsamal armastusväärsel häälel, kui ta Martinit hüvastijätuks suudles ja nagu muuseas käega üle tema suguelundite paitas.

Martin ei vastanud. Ta ihaldas Jaanat keppida veel ja veel, aga kui selle hinnaks on teise mehe "naiseks" olemine... Ta sureks häbist, kui keegi sellest teada saaks. Selliste segaste mõtetega astus ta kodu poole. Pole võimatu, et ta saab kunagi vastumeelsusest võitu ja lähebki sinna tagasi. Praegu on aga peamine, et pea pööritamise järgi jätaks.