Kooliajal oli pop käia malevas. Peale kuuenda klassi lõpetamist osustasid ka minu vanemad, et mis ma niisama suvel kodus aega viidan. Parem mingu malevasse ja teenigu natuke raha. Ega ma eriti vastu polnudki, sõbranna oli kogu aeg kiidelnud kui hea ja mõnus seal eelmine aasta oli.

Saigi otsustatud, et lähme sõbrannaga koos samasse laagrisse, kus ta eelmine aastagi oli. Uurisin riiete ja muude asjade kohta, mida kaasa võtta. Sain teada, et soovitav on lühikesed kleidid ja seelikud ning pükse pole üldse mõtet kaasa võtta. Suvel ju nagunii palav ja milleks end hautada ja üldse olevat need palju sobilikumad.

Äramineku päeval paistis päike ja oli väga palav ilm. Kuid ikkagi imestasin kui tema riietust nägin. Ta oli nii lühikese kleidi selga pannud, mis ei ulatunud isegi poolde reide mitte.

Bussis sõites küsitlesin veel sõbrannat, et mis ma pean teadma ja tegema. Ta jutustas paljutki, kuid rõhutas, et kõige mõnusama asja saan alles koha peal teada. Pinnisin teda nagu oskasin, kuid mitte kuidagi ei saanud talt seda saladust välja. Ja vahepeal tegi ta midagi hoopis imelikku - võttis aluspüksid jalast. See pani mind vägagi hämmelduma.

Küsimusele aga vastas, et miks ikka jalgevahet haududa lasta ja soovitas minulgi ära võtta. Seda ma siiski ei tahtnud teha. Vägagi võõristav tundus.

Bussisõit mõõdus juttu vestes ruttu ja jõudsin juba selle pisiasja unustadagi. Ja jõudsimegi kohale. Bussipeatusest tuli paar kilomeetrit jala vantsida. Õnneks tulid meile mõned poisid vastu.

Sõbranna kallistas ja musitas neid rõõmsalt. Ja imestusega nägin, kuidas kallistusel poiste käsi tema kleidiserva alla, pepu peale liikus ja sinna jäi. Ja siis nad kallistasid mu sõbrannat ka kolmekesi ja nende käed tundusid olevat ka mujal kleidi all.

Järsku sõbranna lükkas poisid eemale ja pöördus minu poole. Ta seletas mulle, et need on tema parimad eelmise aasta sõbrad ja nende rühmas ongi kombeks, et poisid-tüdrukud omavahel kallistavad ja suudlevad. Poistele aga seletas, et olen tema parim sõbranna, kuid täiesti kogenematu ja roheline. Siis käskis ta meid omavahel kallistada ja suudelda. See tuli mul küll väga kohmetult välja. Ka minu puhul liikus poiste käsi pepu peale, kuid seda siiski õnneks kleidi peal.

Ja hakkasime edasi minema. Poisid kandsid vaheldumisi raskeid seljakotte. Kes parajasti vaba, oli aga meie vahel, käed meie pepudel. Jällegi tundus, et sõbrannal rohkem kleidisaba all kui peal.

Jõudes laagrisse, olid sealgi rõõmsad näod meil vastas. Jällegi kallistasime ja musitasime poiste- ja tüdrukutega. Enamusel tüdrukutest olid ülinapid kleidid-seelikud ja nagu mu sõbrannal, ei tundunud neilgi ülariiete all midagi olevat. Vaid paaril tüdrukul olid pikemad kleidid ja nende esimest korda malevas reetsid muu seas ka kohmetunud näod.

Sõbranna juhatas mind oma tuppa. Seal oli kaks voodit ja ta ütles, et teine neist on minu jaoks. Panime oma asjad maha ja ma hakkasin asju lahti pakkima. Sõbranna aga vabandas ja ütles, et peab korra ära käima. Ja oligi läinud. Ära aga oli ta päris kaua. Vahepeal jõudis ka üks poiss läbi käia, kes mind hullama kutsus, millest ma ennast välja vabandasin. Kui sõbranna tagasi jõudis, oli tal õnnis ilme näol, juuksed sassis ja põsed õhetasid. Ta viskas end voodile siruli, jalad laiali ja ohkas, et küll oli ikka mõnus.

Küsisin: "Kas käisid hullamas?". "Jah", vastas ta. "Mis see on?", küsisin. "Küll varsti teada saad.", vastas ta ja pilgutas silma. Ja siis hakkas ta ka asju lahti pakkima. Päevad hakkasid mööduma töötades. Hommikul vara rivistus ja siis heina tegema. Kui hein oli maha niidetud, siis ümber lööma, et korralikult ära kuivaks. Palav oli ja otsisin välja oma kõige napimad riided.

Aeg-ajalt aga kadusid üks või teine poiss ja tüdruk korraks ära ja tagasi tulles olid ikka ja jälle õndsa õhetava näoga. Ka minu sõbranna oli tihe ärakaduja. Kolmandal päeval ei pidanud vastu ja hiilisin talle järele. Teerada viis heinaküüni juurde.

Hakkasin seal oigeid ja ohkeid kuulma. Hiilisin seinale lähemale ja leidsingi paraja uksepilu, millest piiluda. Ja mida ma nägin... Sõbranna oli täiesti paljas ja poisid... Üks oli oma pea tema jalge vahele surunud ja lakkus sealt usinasti, kaks teist poissi aga imesid ja lakkusid mu sõbranna nibusid. Sõbranna aga hoidis poiste nokusid oma käes ja oli kui tules. Ohkas ja oigas iga natukese aja tagant.

Kuid poiste nokud polnudki sellised nagu ma piltidel näinud olin, vaid kuidagi püstisemad, pikemad ja kõvemad. Tundsin, kuidas ka minul erutusvärinad üle keha käisid. Tundsin, kuidas mul rinnanibud paisusid ja ka jalgevahel nagu oleks midagi suuremaks läinud. Surusin käe oma jalgevahesse ja tundsin kuidas erutav mõnu kasvas.

Kuid ka küünis oli asi edasi läinud. Poiss, kes oli sõbranna jalgevahet lakkunud, ütles: "Nüüd on minu kord, libu." ja surus oma pika kõva liikme sõbranna jalgevahesse. Sõbranna oiged valjenesid veidi. Hetk hiljem aga olid nad end ümber keeranud, nii et poiss jäi allapoole. Surusin ka endal näpu jalge vahele, kuid riided jäid ette. Sõbranna aga hakkas poisi peal rütmiliselt tagumikku liigutama. Teine poistest haaras tal juustest ja surus oma suure kõva noku talle suhu. Paistis, et sõbrannale see meeldis, ta haaras innukalt poisi tagumikust ja hakkas ka pead rütmiliselt liigutama.

Surusin vahepeal käe omale aluspükstesse ja hõõrusin jalgevahet, et kuhu näppu suruda. Kolmas poiss oli nagu kõrvale jäetud, kuid ei. Ta haaras sõbranna tagumikust ja kamandas: "Pea nüüd veidi hoogu, lits.". Ta tõmbas sõbranna kannikad laiali ja sülitas sinna vahele. Ja siis surus ta oma pika suure noku mu sõbrannale tagumikku. Olin just saanud näpuga oma jalgevahel hõõruma hakata. Kuid nähtav vapustas mind sedavõrd, et kaotasin kontrolli keha üle. Toetusin natuke liiga palju uksele ja see avanes sissepoole. Sadasin otse nende ette maha.

Nad kohkusid natuke, kuid nähes, milline olen (seelik ja särk üles tõmmatud ja aluspüksid alla surutud), ilmus nende näole mõistev muie. "Tule seltsi", kutsus üks poistest. Olles pigem kukkumise ja avastamise peale pahane, turtsatasin vastu, et selline lits ma kah pole kui mu sõbranna. Seepeale vastas juba mu sõbranna: "Kindlasti oled ja vahest hullemgi veel.". Vastasin väga teravalt ja jooksin minema.

Tundsin, kuidas mind sisemas sinna seltsi kiskus ja kui oleks hetk kauemaks jäänud, oleksingi ühinenud. Jooksin heinamaale, ise üleni õhetav ja hakkasin ruttu heina ümber lõõma. Kõrval poiss küsis: "Kuidas siis esimene kord läks?". Turtsatasin selle peale ja põõrasin kõrvale. Mõni aeg hiljem ilmus ka sõbranna nagu ikka õhetava rõõmsa näoga. Ta ütles: "Kahju, et ära jooksid, oleks ühe korraliku grupika saanud.". Põrutasin vastu, et ei võta sellistest asjadest osa ei nüüd ega ka edaspidi. "Küll varsti hakkad!", oli mu sõbranna lühike kommentaar selle peale.

Oleks ma siis aimanud, mida need sõnad tähendavad, oleks kindlasti malevast ära jooksnud. Kuid nüüd seevastu on mul hea meel, et siis nende sõnade tagapõhjast aru ei saanud. Järgmine päev läks nagu tavaliselt. Ja ülejärgmine. Ainuke vahe, et nagu mulle tundus, olin tüdrukutest ainukesena jäänud, kes veel aluspesu kandis. Kummaline igal juhul.

Kuid siis tuli päev, mis mul pikaks ajaks meelde jäi. Päev algas nagu tavaliselt, tegime heina ja tundus imelik, et keegi ei käinudki ära. Pärast lõunat aga hakati ära minema, et nagu lühendatud tööpäev.

Läksin siis minagi. Jõudes malevamaja ette tundsin järsku, kuidas mul kätest ja jalust haarati ja keegi mässis ülikiiresti salli ümber mu pea. Nii ei saanud ma enam näha ega eriti hästi ka kuulda, mis ümber toimus. Tundsin, kuidas mind majja viidi ja ärkasin nagu jahmatusest ja püüdsin karjuma hakata. Kuid nii kui suu lahti tegin, suruti suur kurk mulle suhu. Keegi ütles: "Ära karju midagi, lits. Varsti teeme sind naiseks.". Püüdsin lahti rabeleda, kuid hoidjaid oli mitu ja nad olid tugevamad. Silme ette tekkis stseen küünist ja tundsin, kuidas rinnanibud kõvaks läksid. Ka jalgevahel läks kuumaks.

Ja järsku oligi mind asetatud voodisse, käed-jalad laiali. Keegi avas mul särgi nööbid ja tõmbas rinnahoidja üles. Nähes kõvastunud rinnanibusid, ütles: "Näe litsi, juba ootab". Ja siis peaaegu üheaegselt hakati mu rinnanibusid lakkuma ja imema. Seelik oli juba lahti päästetud ja ära tõmmatud. Tundsin, kuidas käärid aluspükstesse tungisid ja need katki rebestasid, kommentaariks vaid, et neid sul enam vaja ei lähe ja keegi hakkas mu jalgevahet lakkuma. Esialgu ei juhtunud eriti midagi, kuid siis hakkasin mõnu tundma.

Ja siis endalegi ootamatult tõstsin oma jalgevahet ja püüdsin seda vastu lakkuja keelt suruda. Lakkuja reageeris kohe ja surus oma keele minu pilusse. Oeh, mis mõnu Ja siis järsku surus ta juba midagi muud, vist näpu. Ja hakkas seda sisse-välja liigutama. Tundsin, kuidas jalgevahe kuumaks ja märjaks tõmbus. Püüdsin oma pilut vastu näppu hõõruda, et suuremat ulatust saada. Seda märgates hoidis lakkuja oma näppu natuke paigal, et saaksingi ise hõõruda. Hõõrusin ja tundsin mõnu kasvamas, ja hõõrusin veelgi kiiremini.

Ja äkki, polnud enam näppu. Püüdsin seda tabada, tõstes jalgevahet kõrgemale. Kui siis järsku tungis midagi suurt ja jämedat mu pilusse. Sain aru, et keegi poistest oli oma kõvastunud noku mulle sisse susanud. See oli natuke valus, kuid samas ka mõnus. Poiss hakkas oma nokut edasi-tagasi liigutama ja hakkasin oma puusi vastu liigutama. Nii tehes märkasin äkki, et keegi oli kurgi suust tõmmanud ja sealt hakkasid mul mõnuohked tulema.

Poiss hakkas üha kiiremini liigutama ja siis surus ta oma noku nii sügavale minusse kui suutis ja tundsin, kuidas kuumav juba mulle sisemusse tungis. Ja oligi ta läinud.

Ent kohe oli järgmine jaol. See tundus juba nagu suurem olevat ja rammis ta ümpris sügale minusse. Liigutasin puusi ja mõnutunne kasvas. Siis tundsin kuidas mul pead küljeli suruti ja juustest tahapoole kisti.

"Hoia suu korralikult pärani, lits!", käskis keegi ja surus oma noku mulle suhu, "Ja nüüd ime, lits, ja korralikult!". Ja hakkasingi imema, samas puusatantsu ikka kaasa võnkudes. Ka teine poiss tühjenes minu üska. Ja tuli järgmine. Kuid sellega läks juba teistmoodi. "Nii libu, nüüd võtame su kolmanda augu ette", ütles see, kelle nokut ma imesin ja tõmbas oma noku välja.

Kähku keerati mind selle peale, kes mul juba sees oli ja keegi hakkas mu peput lakkuma. Seda oli küll vaid hetke. Siis tundsin juba, kuidas midagi libedat mu pepuvahesse hõõruti ja siis pepuauku suruti. Ja järgmisena tuli juba kõva poisi noku. See ei olnud nii valus kui alguses oleks arvanud, kuid kuidagi imelik ja ebamugav. Tundsin kuidas poiste nokud sisse-välja käisid ja siis hakkas alakehas kuumav tunne. Nagu krampi oleks kiskunud. Oigasin valjusti, kiskusin käsi rusikasse ja püüdsin natuke hoogu pidurdada. Kuid ei, poisid olid sees ja surusid muudkui takka.

Ja siis raputasid mind lihaste kokkutõmbed ja tundsin kuidas poistelt tulid kuumad joad mu sisemusse. Kõikehõlmav mõnu tungis kogu mu kehasse, oigasin kui pöörane ja poistelt paiskus ikka veel jugasid mu üska. Ja siis vajusin rammestununa maha. "Näe, saigi juba orgasmi", ütles keegi. Enam ei hoitud mind kinni. Keegi upitas mu tagumikku üles ja hakkas mu jalgevahet lakkuma.

Ja ma tahtsin veel. "Veel, veel...", suutsin oiata. Kohe olidki järgmised poisid mu kallal, nüüd juba kolmekesi. Ja jälle sain orgasmi. Edasi ei suutnud ma enam ei orgasme ega poisse loendada. Ilmselt käisid kõik meie rühma poisid must üle ja vahest mõni isegi mitu korda.

Lõpuks olid vist kõik ära väsinud. Jäin voodisse vedelema kui laip ja kohe tuli ka sügav uni.

Hommikul ärkasin sügavas valges. Leidsin end alasti voodis lebamas, seljas mu tavaline lühike öösärk. Mõtlesin, no küll ikka olid kummalised unenäod. Käsi aga läks kuidagi iseenesest jalgevahele ja hakkasin ennast hõõruma. Tundsin mõnu kasvamas, vaimusilmas elasin kõike uuesti läbi, ja sain kiiresti orgasmi. Tõusin üles, ja tundsin, kuidas jalgevahele valgus kleepuvat vedelikku. See oligi kõik tõsi. Kas nutta häbist või naerda õnnest?

Sisse astus sõbranna, "No mis sa passid, ammu juba suur valge väljas, varsti hakkavad üritused". Segaduses mõtlesin, mida nüüd selga panna. Siis otsustasin väljuda nii nagu olin. Nagunii juba kõik teavad, milline ma olen. Astusin ukse poole. Sõbranna muigas, "Ara nukrutse, kunagi on ikka esimene kord". Ta suudles ja kallistas mind, hoides ühe käega ülevalt ümber ja asetades teise öösärgi alla paljale pepule. Panin ka oma käe tema kleidisaba alla pepule. "Kallista siis kõiki samamoodi", sosistas sõbranna ja lükkas mind välja.

Ja olidki väljas poisid-tüdrukud ootel. Kallistasin ja suudlesin neid kõikki, pannes oma käe siis tüdrukutel keidisaba alla ja poistel vöö vahele pepule. Kuid nii mõnegi käed-näpud läksid kaugemalegi, kas siis mulle pepuauku või täitsa pilusse. Rühmaülem oli viimane, "Nüüd oled sa täiesti meie hulka vastu võetud".

Kui kallistused läbi, hakkasime vaba aja üritusi tegema. Kui mida iganes me tegime, isegi kui see oli täiesti tavaline pallimäng, tundus kõigel kõva erootiline tunne juures olevat. Ei tasu vist lisadagi, et pärast seda nädalavahetust loobusin ka aluspesu kandmisest.