Kõige aktiivsemalt eostavad eestlased lapsi suvel ja kõige loiumalt talvel, kuid ühe erandiga: suur on viljastumiste hulk jõulude ajal, selgub teadlaste uurimistööst.

Iga päev peetakse Eestis keskmiselt 3800 sünnipäeva. Eelmise sajandi viimasel kümnendil sündis enim lapsi teisipäeviti (22 118), vähim pühapäeviti (18 151) ja laupäeviti (18 355). Need arvud sisalduvad ajakirjas Akadeemia äsja avaldatud uuringust, kirjutab SL Õhtuleht.

Vaadelnud eestlaste sündide aastaajalisust, tõestasid teadlased, et viljastumise kõrgaeg on eestlasil suvel ja madalseis talvel. Samas on suur viljastumiste hulk ka jõulude ajal 25. kuni 30. detsembrini, kui tipphetkel viljastub 3861 naist.

Üsna loomulikult selgub uurimusest, et viljastumiste tipphetk on suvise pööripäeva ehk jaanipäeva kandis - 23 päeva, 9. juunist kuni 1. juulini. Siis viljastub üle 4050 naise päevas. Kuid kolmas oluline aeg on kevade puhkedes aprillis. Täpsemalt 9. ja 23. aprilli vahel. “Seejärel väheneb viljastumiste hulk paari päevaga üsna järsult,” märgivad uurijad. Viljastumiste absoluutarvudes oleks see 9. aprillil keskmiselt 3814 ja 23. aprillil keskmiselt 3947. Eestis on päevas keskmiselt 3400-3700 viljastumist.

Esimese vabariigi ajal kehtis Eestis kummaline 5. päeva sündroom, märgivad uurijad. Eriti selgelt tuli see välja 1925. kuni 1934. aastani, et 1., 5., 10., 15., 20. ja 25. kuupäeval on registreeritud rohkem sünde kui naaberkuupäevadel.

Uurijate hinnangul tuleb viljastumise aastaajalise käigu võrdlemisel Eestis ilmsiks kaks rühmitumist: varasemad agraarse elustiiliga aastad (1901-1943) ja linnastunud elustiiliga aastad sealt edasi. Esimeses rühmas on viljastumise kõrgajad väga selgelt kevadel ja suve algul järsu tipuga aprilli keskel, laugema tipuga juuni keskel ja aastavahetuse paiku. Vähim on lapsi alule pandud veebruaris ja septembris.

Linnastunud elustiili ajal nii järske tippe ei ole. Põhijoontes on märgatav, et õhutemperatuuri tõustes on ka rohkem viljastumisi ja vastupidi.