Uurijate uusima teooria järgi on selles süüd nn. coolidge-efekt. Kaasasündinud jahiinstinkt on see, mis paneb mehi kogu aeg naistejahile minema. Igivanadest aegadest saadik on see tung mehe ajju kinnistunud. Alaline karm olelusvõitlus on teda muutnud selliseks, et ta peab kogu aeg uusi naisi vallutama. Isegi siis, kui mees on juba ammugi abielus, ei kao tema jahipalavik kuhugi.

Umbes selliste põhjendustega püüavad mehed oma truudusetust õigustada. Seksuoloogid seletavad kõrvalehüpet aga hoopiski coolidge-efektiga, tuues paralleele loomariigist. Nii on ammugi tähele pandud, et pull kargab väga vastumeelselt sama lehma mitu korda järjest. Loodus on asja paika pannud nii, et pull peab järglaste saamiseks paarituma võimalikult paljude lehmadega. Seetõttu kaotab ta kord karatud lehma vastu huvi. Alles uus emasloom äratab temas “seksuaalse iha”.

Seega on pulli paaritumisobjektide vahetumine seotud puhtalt soo jätkamisega. Miks aga mehed tahavad kogu aeg “värsket liha” ja seksuaalse huvi ühe naise vastu kiiresti kaotavad on seotud keemiliste protsessidega ajus. Ajus tekib nn. õnnehormoon dopamiin. Kuna seks on teatavasti meeldiv kogemus, siis suureneb ka dopamiini eraldumine. Katsed rottidega näitasid, et dopamiini eraldumine isasroti ajus vähenes tunduvalt, kui ta viidi kokku talle juba tuntud emasrotiga. Kui aga puuri pandi uus emasrott, suurenes ka dopamiini eraldumine.

Muide, see efekt sai oma nime USA presidendi Calvin Coolidge (1872–1933) nime järgi. Kord olevat ta koos abikaasaga ühte farmi külastanud. Naine vaatas huviga pealt, kuidas kukk kana tallas. Kui talle öeldi, et kukk võib päevas kuni kaksteist kana “õnnelikuks teha”, vastas ta: “Öelge seda minu mehele!”. Kui president sellest teada sai, küsis ta: “Alati ühe ja sama kanaga?”. Kui talle aga öeldi, et kukk kargab iga kord uut kana, vastas ta: “Öelge seda minu naisele!”