See juhtus mu viimasel komandeeringus oleku päeval. Olin toimetanud kõik vajalikud asjaajamised, pakkinud oma pambud ja valmistusin ärasõiduks. Et aga bussi väljumiseni oli ligi paar tundi aega, otsustasin pisut aega surnuks lüüa mõnes hubases baaris. Laskusin trepist alla fuajeesse. Äkki kuulsin ennast hõigatavat.

Pöördusin üllatunult ümber. Mulle lähenes noor naine, kelle nägu tundus kuidagi tuttav. "Sa ei tunne mind ära või?"naeris teine, jäädes minu ette seisma.
Silmitsesin teda pikalt, ise kiiruga mälus sorides.
"Monika?" "No muidugi, tundsid ikka lõpuks ära. Nägin sind juba eile, aga sul oli vist kohutavalt kiire," naeris vana tuttav. "Eladki siin Pärnus?"
"Kahjuks mitte, olen siin vaid komandeeringus, täna sai seegi läbi. Buss läheb pool neli, sõidan ära koju."
"Misasja? Koju? Oled sina ka alles! Sa mõtle, kuipalju aastaid me pole teineteist näinud!"
"Jah, kümme... ei, üksteist koguni. Tõesti, see on pikk aeg. Sina elad siis siin paradiisis?"
"Viimased neli aastat. Võtsin siin mehe, muretsesin korteri, läksin jälle lahku. Ja sina, oled samuti vaba ja vallaline?" Sõbranna vanadest aegadest kahmas mu vasema käe.
"Oi, oledki rõngastatud. Kellega siis, kas lapsi ka on?"
"On, poeg ja tütar, abielus olen täiesti tavalise fotopoodide keti kulleriga. Aga võttis mind muide mees, mitte mina teda, " ja ma hakkasin naerma.


Silmitsesime teineteist nüüd juba rahulikuma pilguga. Huvitav, et Monika oli mind ära tundnud, kuigi koolilõpetamisest on möödas nii palju aastaid. Tollal oli tal poistehullutaja kuulsus, keegi ei suutnud sellele plikale vastu seista. Minultki oli ta ükskord kavaleri üle löönud, muidugi kestis see romaan vaid nädalat kaks. Ja siis kohe uus poiss käevangu.

"Tead mis, tule mulle õige külla. Istume ja lobiseme pisut, ma ei ela siit kaugel. Ausõna, tule!" hoidis Monika mul endiselt käest. "Sa ei pea ju ilmtingimata selle bussiga koju minema, eks?"
Soostusin pärast hetkelist arupidamist.
Monika elas neljatoalises mugavas korteris, mis jäi siiski kesklinnast suhteliselt kaugele, küll aga oli meri üsna kiviviske kaugusel. Mind hämmastas, et Monikal oli uhke Volvo, millega ta mind enda juurde sõidutas, samuti oli ta korter sisustatud kallihinnalise mööbliga. Tundsin pisut kadedustki, seda loomulikult välja näitamata.

Tutvustanud mulle oma korterit, palus Monika mind elutoas end maha istutada ja seniks ajakirju lapata, kuni ta kohvi vaaritab. Ajakirju oli laual mitut sorti. Oli tüsedaid moekatalooge nagu Quelle ja Otto, kuid ka selliseid üllitisi nagu Penthouse ja Hustler. Huvi pärast võtsin kätte kodumaise pornoka Tabu ja lehitsesin seda. Kuidagi imelik oli vaadata paljaid naisi ja mehi seksimas, meeste suuri suguteid ja naiste "avali väravaid", nagu tavatses öelda mu abikaasa, kui olime ostnud mõne kohaliku seksilehe, mida ühiselt silmitsesime. Erutusime siis tavaliselt mõlemad ja keppisime ilma tavalise eelmänguta... Ühte pilti vaatasin Tabust kauem. Noorele mulatitarile oli korraga kaks riista sisse pandud, aga mõlemad vittu. Kolmandat riista hoidis ta kusjuures juurikani suus...

"Kas igavled?" leidis Monika mind seda pilti jõllitamas.
"Nii just ei ütleks, " sõnasin mina ja asetasin ajakirja tagasi lauale. "Kenad pildikesed seal."
"Arvad nii?" küsis Monika lauda kattes. " Mulle jäid need mehest, nagu ka kõik see, mida enese ümber näed."
"Andesta mu taktitu küsimus, kuid ma ei mõista miks te..."
"Lahku läksime?" katkestas Monika mind poole lause pealt.
Noogutasin pead.
"Nüüd küsin mina sinult, kas su mehel on suur..." "Suur, misasi?" teesklesin arusaamatust, kuigi olin väga hästi mõistnud, kuhu küsimuse teravik suunati.
"Seesamune, mille ta sulle sisse topib," muigas ta, seistes mu ees, üks käsi puusas.
"Ikka on, parasjagu pikk ja jäme," kannatasin ta pilgu välja.
"Aga minu omal polnud seda asja ollagi," ja Monika koguni ohkas seda välja öeldes. "Kõik muu oli tal olemas, välimus nagu Apollol, tema pilk võis igaühe hulluks ajada, käed olid tal tugevad ja samas nii õrnad... Arvesta, Greteke, et sind ma täna ära ei lase!" andis Monika ühtäkki vestlusele uue suuna.
"Lõppude lõpuks on meil ju nii paljust rääkida. Täna jääd siia ja jutul lõpp!"

"Ma…ma ei tea, " kõhklesin. "Helistasin juba mehele, ta teab, et mul komandeering täna läbi sai ja..."
"Aga sa võid talle öelda, et tuli midagi kiireloomulist vahele. On ta sul siis nii armukade? Vanad sul lapsed on? On need sul ikka oma mehega?"
"Kellega siis veel... Raino on kümnene, Raiko poolteist aastat noorem."
"Sa oled tubli, et mõlemad oma mehega!" näis Monika imestavat.
"Muidugi, mis siin siis nii imelikku on?" küsisin naerma hakates.
"Paljugi, " muigas Monika taas. "Kui minu mees kodunt lahkus, tulid kohe lahked naabrionud platsi."
"Või koguni mitmuses!" vaatasin imestunult sõbrannat. "Ja nüüd siis, kaua oled juba üksinda elanud?"
"Miks sa arvad, et olen üksi olnud?" küsin Monika vastu. "Aga joome kõigepealt natike kohvi."
Monika sättis end minu kõrvale istuma.

"Tahad ehk kõrvale pitsikese likööri? Konjakit?" küsis ta hoolitsevalt.
"Võimaluse korral midagi magusat, konjak paneb mu pea alati kohutavalt valutama, " vastasin.
"Siis vast vanakest, " lausus Monika, tõusis ja läks toast välja. Naastes olid tal kandikul likööripudel ja kaks nägusat pitsi.
"Minu ja minu mehe lemmikjook," pihtisin pitsi tõstes.

Kõik edasine juhtus kuidagi lihtsalt ja loomulikult. Korraga tundsin oma põlvel Monika kätt. Käsi silitas mu põlve ja nihkus aeglaselt kõrgemale. Ma ei osanud sel hetkel teha midagi targemat, kui laskuda vastu diivani seljatuge ja sulgeda silmad. Mõistagi teadsin, et paljud naised harrastasid lesbilist armastust, olin sellest lugenud ja filmegi vaadanud, kuid et Monika... Nüüd silitasid tema mõlemad käed ütlemata hellalt mu reisi, mu seeliku oli ta ülespoole lükanud. Otsekui iseenesest vajusid mu jalad laiali ja ja ettevaatlikult libistas Monika käed mu püksikutesse. Tundsin, kuidas muutusin ruttu märjaks. Kergitasin end varmalt, kui Monika tahtis mu püksikuid üle puusade alla sikutada. Pärast seda toimingut surus ta mu kerge tõukega selili, tõstis ühe mu jala diivani seljatoele, teise sättis põrandat toetama. Umbmääraselt kujutlesin ette, mis nüüd kohe järgnema peaks. Ja see järgneski.

Tundsin, kuidas mu kliitor erutusest paisus ja veri seal sees pulbitses. Monika oli mu häbemepilu täielikult avanud ja hellitas keeleotsaga kõdistit. Ta võttis sellest huultega kinni ja imes seda viisil, nagu oleks tegemist miniatuurse sugutiga. Ma ei suutnud ennast enam talitseda ning üle mu huulte voolas magus naudinguoie.

Oigasin veel, nüüd juba täiesti kontrollimatult. Kergitasin end puusadega Monika vallatule keelele lähemale. Küllap teadis ta suurepäraselt, kuidas teist orgasmini viia. Huuled pigistasid kliitorit, siis lakkus keel kiirelt, tungides häbeme sisemusse. Mind oli vallanud eriskummaline joovastus. Oigasin üha valjemini, vist isegi karjatasin paar korda, püüdes end siiski vaos hoida, kuid orgasm oli juba saabumas. Tundsin selle õndsat lähenemist ja tahtsin rutem sihile jõuda.

Ent äkki ajas Monika end minu kohalt püsti ja lausus mulle otsa vaadates: " Ole rahulik, me jätkame, ainult pisut hiljem. Joome praegu ja seame end mugavasti sisse. Aga kui see sulle äkki ei meeldinud, mida tegime, siis..."
"Oh, kas sa siis sellest tõesti aru ei saanud!" hüüdsin ma istuli tõustes. Hakkasin endalt ruttu riideid seljast koorima. Kõigepealt pluusi, siis rinnahoidja, ja viimasena seeliku. Mul oli järsku nii palav!
Monika silmis oli nagu eriline läige, kui ta mu tegevust jälgis. Ta täitis pitsid, ulatas ühe mulle. Lõime omavahel kokku ja jõime. See oli vist juba kolmas või neljas pits, mille endale sisse kallasin. Pea oli meeldivalt uimane ja tervet keha valdas imeline nõrkus. Igatsesin kiiremini tunda Monika hellitusi, muu jaoks tol hetkel mu peas ruumi polnud.

Monika hakkas ka end lahti riietama. Aitasin teda, tõmmates seeliku ta puusade ümbert. Jalas olid tal mustad püksikud, mille jalgevahes oli lõhik. Ah sellised siis olidki need niinimetatud sekspüksikesed, mida keppides ei pidanud jalast võtma!
Kuid ka Monika võttis end minu kombel paljaks, jäi mu ette alasti ja laskis mul teda juskui imetleda. Minuga toimus midagi kummalist, millele ma ei osanud nimegi anda. Ma tõusin ja liibusin vastu Monikat, võtsin tema ümbert mõlema käega kinni ning suudlesime. Monika tegi seda nii, nagu ta oleks olnud mees. Tundsin tema käsi hellitamas mu selga ja tuharaid, mida ta õrnalt pigistas. Siis suudles ta mu mõlemat rinda, võttis nibusid kordamööda suhu ja imes neid. "Tule, " kutsus ta korraga. Järgnesin talle kohe tema magamistuppa. Heitsin selili laia voodisse ja lootsin, et ka Monika minu kõrvale heidab, aga ta ei tulnudki kohe.

"Millises poosis sulle mehega kõige rohkem meeldib? " tahtis ta korraga teada.
"Mulle... mehega…ma, ma.. ei tea... tagant... põlvili..." Monika naeris ja väljus toast. Ootasin teda kannatamatult, olin põnevil ja erutatud – mis saab edasi? Kõik mu meeled olid ärevil, jalgevahe kibeles, soovides sinna ükskõik mida või isegi keda.

"Võta asend sisse, Greteke, ma kohe tulen! "kuulsin mõne minuti pärast Monikat hõikamas. Taipamata, milleks oli see vajalik, tõusin siiski voodis neljakäpukile, pilk suunatud uksele. Siis nägingi Monikat tulemas. Aga midagi suurt, jämedat ja punast tolknes ta jalge vahel. Kuid ei saanudki ma seda imeasja aega vaadata, Monika ronis voodisse ja laskus minu taha põlvili.

Järgmisel hetkel pressiti minu häbemesse mingi võõrkeha, mis oli sooniline ja võimas. Nüüd siis mõistsin, et sõbranna oli vööle kinnitanud kunstmeheriista, mille ta järsu tõukega minusse surus. Karjatasin ootamatusest ja tõmbusin kogu kehast pingule. Monika haaras mu puusadest ja tõmbas mind enesele lähemale. Mu terve keha oli otsekui tuld täis, keha läbisid katkematud mõnuvärinad ja tundsin, kuidas see tala mu sees kõige erutavamaid punkte puudutas. Kui hästi Monika seda tööd oskas! Karjatasin veekord ja hakkasin end talle vastu pressima. Esimene orgasm oli ülitugev ja kestis pikemat aega, kui tavaliselt mehega olles. Oigasin paar korda, hammustasin endale huulde, samal ajal jätkas Monika marulist sisse-välja panemist.

Juba järgnes teinegi orgasm, ma lõõtsutasin kähinal, juba järgnes teisegi orgasm. Monika aga tagus oma haamrit minusse nagu hullumeelne. Sain veel kolmandagi orgasmi ja ma ei suutnud end rohkem püsti hoida, vajudes täiesti kurnatult kõhuli. Olin ametlikult läbi tõmmatud.

"Kuidas sulle meeldis?" kuulsin küsimust otsekui läbi paksu vati.
Keerasin ennast selili ja vangutasin pead. Monika oli endiselt põlvili, kunstriist peenikeste rihmadega puusade ümber seotud. "See on suurem, kui minu... Rihol...," sosistasin jõuetult.
"Kas toon sulle nüüd pitsikese? " küsis Monika rauge häälega.
"Kuluks täitsa ära, see oli midagi... meeletut!"

Kümme minutit hiljem tundsin eneses juba jõudu sellisel määral, et hakkasin omakorda Monikat erutama. Alustasin tema rindade suudlemisest, lutsutades mõlemat nibu, laskudes lõpuks tema harali reite vahele. Silitasin sõrmeotstega üle tema siidpehmete mokakeste, puudutasin pundunud kliitorikühmu. Monika võpatas sellest, ning haaranud mu käe, surus selle kõvemini enda vastu. Muljusin nüüd kliitorit kahe sõrmega ja see muutus kohe suuremaks ja kõvemaks. Lähendasin nüüd suu häbemele ja limpsasin keelega üle paotunud pilu. Ma ei tundnud mingit vastikust, tundsin hoopis kirge ja soovi viia Monika võimalikult kiiresti orgasmini.

Tuletasin meelde, mida olin näinud pornofilmides ja just lesbilistes stseenides. Võtsin suuga kliitorist ja imesin seda, lakkusin roosatavat prigu ja lükkasin keele sinna nii pikalt kui veel vähegi sain.
Monika niheles mu toimingute tõttu rahutult, ta puusad liikusid kahele poole, rind kerkis ja vajus üha kiiremini. Sain aru, et ta mõnules, ja ma tahtsin talle veelgi suuremat naudingut pakkuda.
Ajasin end sirgu ja võtsin meie kõrval lebava kunstriista. Seadsin selle enesele ümber. Nüüd siis pidin mina meheosa täitma.
Monika lebas kõverdatud põlvedega, tee tema sisemusse oli vaba. Heitsin talle peale ja imelikul kombel sain juba esimesel katsel riista temasse kohe lõpuni välja suruda. Kirglikult põimis naine oma jalad mu keskkoha ümber, hakates keha hoogsalt alt vastu pilduma. "Suru rohkem sisse, see pole päris põhjas," sosistas Monika.

"Suudle mind," palus ta, kui kui olin puusadega mõne jõulise nõksatuse teinud. Suudlesingi ja samas vapustas tema keha jõuline värin. Liigutasin end temas, jõudes vist iga tõukega otse põhja. Olime mõlemad higised ja hingeldasime erutatult.
"Tee kiiremini... veel... veeel... veel...!" anus Monika oiates.
Andsin endast viimase, kõik, milleks olin suuteline. Tahtmatult mõtlesin sellest, et mehel oleks sellise rassimise peale juba ammu pauk lahti. Üle paari minuti minu Riho suurt vastu ei pidanud.
Ka Monika sai "paugu" lahti ja siis veel ja veel ja veel.
Tasa vajusin rammetult külili, justkui oleksin ise Monika asemel olnud.
"Lähme, loputame end pisut, " tõusis Monika esimesena voodist.


Läksime vannituppa. Ronisime mõlemad vanni ja Monika keeras veekraanid lahti. Jahe ja mõnus vesi voolas mööda meie kehasid allapoole, naeratasime vastastikku, ent ei lausunud sõnakestki...
Öö magasime teineteise embuses.
Hommikul vara viis Monika mind bussijaama. Kui buss liikuma hakkas, nägin läbi akna, kuidas ta mulle kavalalt silma pilgutas. Korraks oli mul tahtmine tõusta ja tema juurde tagasi rutata, kuid siis meenusid lapsed ja mees, kes juba eilsest saadik mu kojutulekut ootasid. Soovisin nüüd juba isegi, et buss kiiremini kohale jõuaks...