Sgis, kll nukker aastaaeg, oli ktte judnud, kuid millegiprast oli ta mu lemmikaastaajaks kujunenud. Sel peval oli ootamatult soe ja pikesepaisteline ilm ning ma jalutasin pool peva ahtas ksinduses mda linna, htu otsustasin aga veeta kodus. Olin judnad just teleka sisse llitada kui hellses telefon. Helistajaks oli mu ammune sber Silver. Rkis ta nagu alati kiiresti ja vaevu hinge tmmates, vuristades peaaegu he hingetmbega, et kohe praegu lheme me klublsse kus toimub vike bankett ta uuele tkohale mramise puhul.

Kokku oli tulnud kaunis soliidne seltskond, kes kstsise jrel vtsid sna ja tlesid tooste, nii et varsti oli pea kigil meelest linud, mis puhul siis kokku sai tuldud: lks lahti sellistel puhkudel tavaline tekst, flirt, isegi lauldi koos. Meie kogukond jagunes kuidagi iseenesest paaridesse ja vikestesse gruppidesse, milles igahes oli erinev jututeema. Minu krval istus Silver, teisel pool iauda minu vastas aga kena kolmekmnendates aastates mees tumesinises likonnas ja kikilipsus, mis sobis talle kui valatult. Tundsin sbralt sosinal huvi: "Kes see on?" ja sain jlle kiirsnalise vastuse, et too mees ttab Silveri osakonnas ja nimi on Toivo.

Panin thele, et Toivo vaatas mind aegajalt uurivalt. Mul1e tundus see sna veider. Seda enam, et ta ei tundunud purjus olevat, kuigi ei olnuud teistest sugugi vhem joonud. Banketi algusest oli mdunud paar tundi, kui ma lauast tusin, et minekut teha. Olin juba uksest vljumas, kui Toivo mu peatas ja ksis:

"Lhed vist nagu veidi vara..."

"Mul on aeg minna, viimane buss lheb varsti, maha jn, pean jala kmpima."

"Pole probleemi, olen autoga ja vin su ra visata."

"Mnjaa, ettepanek on ootamatu, kuid tiesti ajakohane," mtlesin endamisi.

"Buss sidab isegi oma kakskmmend minutit, kui ma muidugi sinna peale juan."

Vljusime, istusime autosse ja sitsime mne aja vaikides. Prast, olles parema kega mnda aega kindalaekas sobranud, teatas Toivo sdlaslikult:

"No nd on kll jama kui palju! Ma ei suuda oma vtmekimpu les leida... Kas testi olen nad kusagile unustanud?"

"Pole midagi hullu," tlesin, "vid minu pool bida. Homme leiad oma vtmed. Pole ju mtet praegu otsima tormata "

"Ma pole just eriti mugavas olukorras ja piinlik oleks sind hirida, kuid... mis teha!"

Judsime koju, jime kiiruga teed ning tegin meile asemed ra: talle diivanile ja endale toa teise seinas asuvale voodile ning ronisin teki alla. Mu ootamatu klalirse istus veel kgis ja suitsetas sigaretti. Tusis seejrel kiirustamata ja hakkas aeglaselt riidest lahti vtma, kuni ji helesiniste aluspkste vele. Ta helehall silmapaar vaatas nukralt mu poole, mina aga ei suutnud pilku prata ta sihvakalt pringilt kehalt, laiadelt lgadelt, lihaselistelt jalgadelt... Kik ta kehas harmoneerus omavahel, kik oli omal kohal.

Ta tabas mu pilgu, mis oli suundus allapoole, ta aluspkstele, mille alt paistis midagi vga massiivset, ning pranud ruttu selja, palusin tal tule kustutada. Toivo heitis voodisse, kuid kige jrgi otsustades ei suutnud magama jda, vaid ohkas aegajalt vaikselt. Loomulikult ei maganud ka mina.

"Sa ei maga?" kostus ta poolt vaikne hl.

"Ei," vastasin sama vaikselt ning kogunud pisut end, ksisin temalt: "tle, miks sa mind klubis nii imelikult piidlesid?"

"Meeldima hakkasid."

"Mis mttes, meeldima?"

"Kige otsesemas - nagu mees, nagu inimene. Muide, tunnen hea inimesed juba kaugelt ra, ja ldse ... mulle mehed meeldivad! Ei usu vi? Kui tahad, tule siia. Saad aru, mul on sinuta lihtsalt klm..."

Ma ei suutnud vastuseks snu leida, kuid peale mningat khklemist vtsin kutse vastu ja heitsin ta krvale diivanile.

"No ned siis, kui kuulekas sa mul oled..." sosistas Toivo.

Ta kummardus mu no kohale ning puudutas oma huultega minu omasid. Ta lakkus mu huuli oma keelega ja hakkas mind suudlema, tungides keelega mu huulte vahele. Mulle see meeldis ja tema meeldivast kehaaroomist hakkas mu pea ringi kima. Ta suudles ka mu kaela, rinda, khtu, laskudes ha madalamale, kuni judis trussikuteni... Toivo tiris nad mult ettevaatlikult maha ja seejrel tundsin, kuidas ta mu juba ammu rahu kaotanud riista endale suhu vttis. Mul tuli niisugune nrkus peale, et ei jaganud enam maast ega ilmast. Tema aga tegi oma keele ja huulte abil mulle midagi nii kirjeldamatult meeldivat, et oleks imelik olnud, kui ma peagi lpetanud poleks....

Ta suudles mind tugevasti huultele ning esmakordselt tundsin ma heaegselt nii omaenda sperma lhna kui ka maitset. Kik see kokku tundus niivrd vimas, et oli lausa raske uskuda, et niimoodi vib mehega koos olla.

Mistsin, et praeguse hetkeseisuga olen ma valmis Toivo iga soovi titma ning tema, justkui aimates mu mtteid, palus mul istuda tema riistale. Tegin seda, unustades seejuures hirmu, mis valdas mind mulle tundmatusse maailma sisenedes.

Peenisepea osutus ootamatult libedaks ja sisenes minusse llatava kergusega. Tundsin algul kll vikest valu, kuid see andis jrele, kui mu sbra massiivne riist kogu oma toreduses minusse sisenenud oli.

Vaeval, et ma suudan tie selgusega kirjeldada seda, mis prast toimus, mletan vaid mind vallanud tunnet - puhtnaiselikku: "Ma olen selle mehe oma... Mu jumal kll, kui hea see on!"

Mu segadusesolek ei kestnud eriti kaua, kuid kui ma lesketult ja juetult Toivo krvale vajusin, siis tema jumalik riist oli juba lonti vajunud ja lesis seal pisikese ja vetina. Vtsin ta rnalt oma suhu ja hellitasin teda kaua, tnades teda nii mulle tekitatud taevaliku naudingu eest. Prast aga jime me teineteise embuses magama...

Hommikul rkasime me, olles ikka veel teineteise mber pimunud. Tusime, tegime toa korda, sime kiiruga hommikust ja kumbki lks oma t juurde.

Ksisin Toivolt: "Mis nd edasi saab?"

"ra muretse, sbrake," vastas ta naeratades, "me kohtume sinuga juba sna, sna pea, just siis, kui sa seda ise soovid! Kui sa mind loomulikult vajad?!"

"Muidugi vajan! Ja ma arvan, et elu lpuni"