Suvine kuum hk hakkas htupoole jahtuma ning mere poolt hoovas jahedat, pikese kes nrtsinud vesikasvude ja vetikate jrgi lhnavat tuulekest. Lainete laul mattus aga autode mrasse, inimeste sammudesse, kohvikutest kostvasse muusikasse ja maga- jate norinasse - Odessas Deribassovskajal ajab elu oma kombitsaid laiali.

lad paljad, rinnad vaevalt kaetud ning siledad, pevitunud jalad vljasirutatud, nii ma siin istun, hes paljudest tnavakohvikutest. Hea, et kell on alles piisavalt vhe, muidu oleks parimas kohvikus vaba tooli leidmisega juba raskusi. Mnus on istuda klma veini pokaali taga ja jlgida erinevatest kontingentidest prit inimesi.

Jook on juba pisut phe hakanud ning mrkan ennast ha sagedamini rmsalt naeratamas suvalistele inimestele. Ma tunnen ennast piisavalt ja tean, et vin vahel kituda nagu teline lipakas, kuid praegu, vaadates mehi, kes istuvad naaberlaudade taga vi mda jalutavad, liiguvad mu peas ohtlikud mtted.

Kujutlen, et kik mehed on tkud, naised aga litad, ainult mned on moraalsete eluviisidega, suurem osa aga elatuvad kihust. Oma mtete vimuses olles tunnen kki lgadel higist mrgi, tulitavaid mehe ksi. Lkanud mu punased kiharad krvale suudleb ta oma kuivade huultega mu kaela. Mu keha vpatab kilisest ihast ning pksikud mrguvad momentaalselt.

"Hei, ega keegi sulle ligi ei tikkunud, loodetavasti ei pea ma vihastama. Su silmade vrv paneb mind alati imestama, vahel on nad mandli vrvi vahel siniroheka varjundiga nad meenutavad mulle kassisilmi. Praegu on neis selline inimsja ilme, et kohe, kohe paned mu nahka, hea et see olen siiski mina, mitte keegi teine."

"Sa ju tead, et mulle meeldib jlgida, kui aga tegudeks lheb, eelistan ainult Sind." vastan kahemtteliselt naeratades, andes sellega oma jutule mngleva tooni. Mees jlgib mu rinda, lbi pluusi paistavad pungil rinnanibud ja isegi nende pruunikas vrv. Libistab keelega le kuivanud huulte ning vaatab mu paljastatud naba: "Lhme siit minema." "Veel on liiga vara, vahest jalutame rannarsel puiesteel. Ma tean, et minu sna on sulle seaduseks" kilkan vastu.

Raskustega pilku mu jalgadelt lahti rebides iendab mees kelneriga arve. Tusen les ja kohendan juukseid ja seelikut, saadan enda mber looritatud pilke ja mrkan meeste silmi iha ning naiste omas vihkamist. Inimesed ei mrka, et ma ei pane thele nende ihaldavaid vi armukadedaid pilke, mul jtkub silmi ainult Tema jaoks.

Linnapargis jalutades jutustan oma thelepanekutest. Lipakas! Ma tean, et sul on valus, sama valus, kui minul kunagi. Kuid sina naljatad ja pigistad mind tugevamini lgadest. Laskudes mda Primorski puiestee jrsku kallast, mdume me poolenisti lagunenud majakesest.

"Ma ei suuda rohkem!"oigab mees, "ma tahan sind kohe praegu."

"Kas siinsamas?" ksin ma.

"Mul kskik, ma lihtsalt tahan."

"Aga kui keegi tuleb?" Rumal ksimus kll, kui veres on adrenaliini ja pksikute niiskumine vhemaks ei j. Vaatad mind hetke ja juba sulavad meie huuled hte kirglikuks suudluseks. Ked avavad nagu iseenesest sinu pksiluku, aluspesu pole ja ksi leiab juba kivikva liikme. Liigutan ktt les-alla, suguti pea libiseb vaikselt ja pehmelt mu kes. Sinu ked on mu pluusi all ja pigistavad nudlikult ja oskuslikult nibusid.

Sa ei suuda enam, pead oma relva otsekohe sisestama mu mrga ja tuksuvasse avasse. Lkkad mu rnalt eemale, tirid seeliku les ja rebid lbimarjad pksid jalast. Tukad mind aknaorva istuli ning sisened kuuma pesakesse. Liigutused on kiired ja tugevad. Milline udus! Ma tean, et meid nhakse ja minu ohkeid ja karjeid on kuulda kilomeetri kaugusele, see ktab mind aina rohkem les. Meeletus!

he kega aitad sa mu puusadel liikuda, teisega kgistad nii, et mu krist kostab lpuks ainult khinat. Mul on raske hingata ja kriibin kntega su selja veriseks.

"Need on kll vmase aruraasu kaotanud - nagu loomakari." Kuulen lbi udu mduva naise juttu.

Loomad oleme me kik, ainult vahe on selles, et ei mina ega sina suuda seda varjata, las nad vaatavad, mul kskik ning karjatan:

"Veel! Veel! Kvemini!" kuni tunnen sinu seemnejuga oma sisemusse tungimas.