Kell heliseb tundi - bioloogia tundi. Kes on veerandi viimane pev. Olen veidike nrvis oma aastahinde prast. Terve aasta jooksul on petaja mind ebaiglaselt kohelnud. Oh, kuidas ma teda vihkan! Alati ta kiusab mind oma ksimistega, igavene ttu pervert. Aga ma tna talle alles nitan!

Istun meelega esimesse ritta. Otse petaja laua vastu. Sealt ta tulebki, tleb tere ja kseb istuda. Enamuse arvates on ta parim petaja maailmas, aga mitte minu jaoks. Liiga hsti on meeles selle nilbiku ahne suudlus, mille ta vgisi rvis, kui olin peale tunde jetud. Sellest ajast alates ma vldin teda igal vimalusel.

Tna saab ta kahetsema, et oli julgenud oma huuled mu suule suruda ja mind sedasi ahistada. Vdisen siiani udusest, meenutades, kuidas ta ahned ked mu pluusi alla paljast rinda katsuma siirdusid. Istun vaikides. Tna on meil viimane iseseisev t - vastame ksimustele, loeme ja kirjutame. Et see pervert saaks samal ajal rahus oma asjadega tegeleda ja prast meile suvaliselt hindeid laduda. le kolme ma isegi ei looda enam saada tde eest. Seal ta nd siis istub ja jllitab pilasi oma kiimasel pilgul ja haub rpaseid plaane. Vastik, lihtsalt vastik!

Kttemaks saab magus olema! Nihelen toolil ja pan sedasi ta thelepanu. Limpsin kuivanud huuli ja ajan oma reied veidike ieli. Nihutan tooli krksatuse saatel lauast kaugemale ja vaatan stul ilmel petajale otsa. Hea, et lauad on sellised nagu nad on - ei mingeid totraid lisanikerdisi - seega peaks kik ilusasti nha olema. Nii korras! Thelepanu on saavutatud.

Kritseldan midagi kskikselt paberile ja ja lkkan vaba ke laua alla. ppejud kahvatab. Vaatan talle meelalt otsa ja limpsan roosa keelega le huulte ajades samal ajal reied veel rohkem laiali. Seejrel sikutan oma kleidi re aeglaselt lesse ja vaatan korra klassis ringi. Igaks rabab usinasti kirjutada, sellest tst oleneb ikkagi terve aasta hinne. Ei kedagi ngemas!

Silitan aeglaselt oma rinda ja oigan hletult. ppejud jllab mind kui lahatud konna. Huvi tema silmis on ilmselge, kuigi ta ritab seda hoolega avatud piku taha varjata. Vasak ksi liigub unelevalt kikki linud rinnanibult laua alla. Aluspksikuid ma tna ei kanna, nii et mu varjamatu sra peaks kaugele nha olema. Sulgen silmad ja hingan sgavalt sisse. Limpsan veel kord huuli ja lkkan srme endasse.

Raamat ppeju kes vriseb silmnhtavalt. Hakkan ennast mnuga aeglaselt toolil liigutama, vajudes ha rohkem laua alla. Teine ksi kritseldab paberile mttetuid snu. Kostub natuke lurtsuvaid helisid. Silitan ennast ja kordan jnksutusi. Heidan pilgu kaaspilastele - keegi ei mrka.

petaja on nost juba punaseks tmbunud ja raamatu uurimisest on asi kaugel. Vaata, et veel ila le lua ei jookse. Surun reied kokku ja jtan srme jalgade vahele vangi. Nihelen rahutult toolil. Tunnen, kuidas vitumahlad mda pragu alla toolile voolavad. Vtan appi ka teise ke ja rritan oma rinnanibusid. Need on nii hsti lbi pluusi paista - suured ja erutunud.

Lpetan hetkeks oma provotseeriva tegevuse ja uurin kella. Tunni lpuni on veel kmme minutit aega jnud. Ajan reied uuesti ieli ja libistan ke taas alla nupukest paitama. Upitan jalgu natuke lesse poole ja surun kannikad tugevamini klma tooli vastu.

Piilun lbi poolsuletud laugude petajale otsa. Korraks ta kll kohmetub ja vaatab mujale, kuid mida intensiivsemalt ma teda jlgin, seda lbemaks ja aplamaks muutub ka tema pilk. petaja ei saa oma silmi enam minult ra. Tema pupillid jglivad ahenenult ainiti iga mu liigutust. Ta neelatab ja on rahutu.

Mu tielikult raseeritud nestest likiv lapselik vituke ja vljakutsuv pilk ajavad ta viimaks nii hulluks, et hel hetkel ei pea ta enam vastu ning snab hletult: "Ma tahan sind nussida."

Vastan talle meela naeratuse ja summutatud oigega. Tundub, et eesmrk on saavutatud. Lasen oma jalad alla, surun plved kokku, kohendan seelikut ja lausun: "petaja mul tekkis ks ksimus. Kas te tuleksite korraks siia?"

Klass nagu toibuks saja aastasest unest. Hakatakse sagima ja kella vaatama. petaja aga istub laua taga edasi ja prnitseb mind vihaselt. Teen suured stud silmad phe ja kordan uuesti oma palvet. Ta mistab, et ei saa mind lpmatuseni ignoreerida ja tuseb viimaks vastumeelselt ning astub raskel sammul raamat alakeha varjamas minu juurde.

Ta tuleb ja kummardab ettevaatlikult, kuid siiski avaneb krval pingis istuvatele poistele huvitav vaatepilt. Ksin ra oma tobeda ksimuse ja kritseldan seejrel midagi mtetut oma testipaberile. petaja lahkub tagasi oma kohale.

Minut hiljem on klass rahutu - itsitatakse, sedelid kivad mda klassi ringi. pilased hakkavad petajat ha enam ja enam enda juurde kutsuma. Ja ta lheb, sest tal pole valikut. Pksid erutusest pungil ja ngu punane. Olen endaga limalt rahul. Seda alandust ei unusta ta niipea.

Viimaks heliseb kell vahetundi. Pakin asjad kokku ja viin petajale oma paberilehe, kuhu on kirjutatud vaid ks lause: "Kuidas vaatemng meeldis?"