Suure dirizhaabli tume vari libises vaikselt le maa kattes oma hiigelvarjuga kolm kogu kes jersel aasal lbutsesid. Naisel oli pikitriibuga pksid ikka veel jalas. Ta ked lhnasid valge hallitusjuustu ning odava punase veini jrele.

Mehed olid telised hrrasmehed, kelle jaoks naise vrika kohtlemise koodeks mitte vaid abielunaisi vaid kuigivrd ka pordunaisi puudutas. Ometi kuulusid need naised kes oma ihu armastasid ja oma lihalikule olemisele ajuti helgemaid mnuaegu lubasid teise kategooriasse. Nad olid endid tollases meesteilmas teise, madalamasse katogooriasse mranud vrreldes oma ihu plgavate, ksnes lapsesnnitamise nimel seksivate prisnaistega., et oma naised olid deseksualiseeritud siis seksualiseeriti neid teise kategooria naisi seda enam, see aga muutis seksi veelgi rpasemaks, aitas aga kehtivat paradigma hsti alal hoida.

Naine je res imetles parasjagu he mehe poolt ptud kala hrku esteetikat. Arvata,, et kala oli srg, tal oli voolujooneline kehakuju, puhas hbedane kehatoon, kaunid punased uimed ja silmad. igupoolest vist pigem oranzid. ksikute soomuste kaunidusest me parem rkima ei hakkagi nagu ka mitte aastaringidest mis soomuste peal ja kljejoonest. Naine imestas ilm,a, et kalauimed kuival olid mrksa tumedamad kui need selsamal kalaliigil vees olevat tundusid.

Kuidas oleks kljejoonega meest tunda vilksas naisel uitmte lbi pea. Kas tunnevad ka kalad orgasmilisi vappevabanemisi ujus teinegi mte esimesele jrgi. Selle mtte peale vpatas kala naist surmani ehmatades.

Samal hetkel kui dirizhaabli hiigelvari kik kattis judis mehe ksi naise kubemesse ja hakkas seal asjatundlikult ning rtmiliselt tle. Seda veel pikitriibuliste pkste sees. Kohe langeb seegi eesriie, teadis naine. See, et naise ihu niisama lihtsalt reageerib oli meest alati erutanud. Et ta ise veel lihtsamalt ja kergemini erutub, selle peale ta parasjagu ei melnud. Mis on see selles naises mis teda erutas vi mis oli see temas mis erutas teda? Temas oli tarve ja tarbe rahuldamiseks klbasid nii paremad kui halvamad variandid.

Selleks kahekesi naise vtmiseks oli mees pikalt valmistunud. Kikidel naistel olid mingid erutavad elemendid mis mehe ihu tle panid. Kui mees neid endamisi loetleda pdis suutis ta nimetada vaid kige elementaarsemaid. Rindu, puusi, lhnu, huuli jne. Tema arvates oli neid erutust esilekutsuvaid elemente naise juures liiga palju ja ta oleks sdamest soovinud, et need mrksa konkreetsemad ja ka arvult vhemad oleks. Oleks neid vaid paar kolm siis oleks ma kindlasti oma naisele truu, mtles korraldajamees endamisi. Ega ta tegelikult selles nii veendunud olnudki, et just naise erootilised elemendid tas erutust esile kutsusid.

Vahest oli see lihtsalt andumine see, et ks inimene teisele jrele annab, annab end teise meelevalda ja ksutusse, vahest oli just see mis teda erutas.

Mehed on ikka rivaalid kellega vaid kolmanda arvelt hsti lbi vib saada. Naisega mehel srast probleemi ei olnud, tema sai naisega kll lhedane ja sber olla. Seniakaua sai kuni kusagil kedagi kolmandat, meest vi naist ei olnud. Siis lksid asjad keeruliseks. Mees soovis, et need erootilised elemendid vhemalt tema naise juures nii erilised oleks, et need kellegi teise juures teda enam kunagi ei erutaks. Teda lihtsalt erutasid naised oma erinevustes ja sinna ei saanud ta suurt midagi parata. Mees oli enda arust polfunktsionaalne armastaja kes lihtsalt ei suutnud ainult hest naist lputult erutuda. See oleks ta elu liigselt vaesustanud. Moodsa nimega nimetas ta end polamoorseks ehk mitmearmastajaks.

Ta oli palju vaeva ninud, et nad kolmekesi sinna Seine kaldale just sellesse olukorda juaks. Oli kaua oma tromboonimngijast spra keelitanud ja viimaks ta nusse saanud. Tromboonimees oli hmmastvalt suureliikmeline, just selleprast oligi ta vlja valitud. Kohe kohe hakkas toimuma. Trombooonimehe hiigelvnt punnitas juba ammu ta pkste hukese varjava riide all. Naine reageeris, oli erutnud ja liigutas end mehe ke liikumise rtmis. Kala ta kes tegi veel he vrinasstu, arvata, et sedapuhku viimase.

Ja siis veel see suur hulaev krgel lal. Kindlasti vaatas sealt keegi teatribinokliga pealt sedagi hargnevat seksistseeni jekaldal ning see vaid lisas erutust juurde.

Naine hingeldas, ta sk oli leni mrg. Ka tromboonimees tundis kohustust asjasse sekkuda, ta rpas veinipudelist veel he pika smu ning astus erutunult lhemale samal ajal oma hiigelriista rutakalt riidest vabastades. Pisut eemal, vljaspool dirishaabli varju sirendas maailm ekspressionistlikes pikeselaikudes.

Naine vaatas oma kes olevat srge ja mtles mis teda meeste juures peale selle, et nad kubemes toimetada oskavad tegelikult erutab. Vastates mehe mttele judis ta jreldusele, et erutavaid elemente on vhe ja kllap ka seettttu mahtus naise sdamesse korraga vaid ks mees. See mida mees soovis oli naise sdames juba realiseerunud. hel hetkel teadis naine kuidas see kubemes toimetav mees mtles ja vastas talle. Kas see oligi tantraseks, vaimne hekssaamine, millest ta kusagilt lugenud oli, ksis ta iseendalt.

Naine tundis end kiimalise ja rpasena ning talle meeldis parasjagu ennast just srasena tunda. Ta poleks iial tahtnud olla midagi muud kui just seesama kiimaline naine keda ks mees parasjagu erutas ja keda teine mees oli kohe vtmas. See kohe kohe toimuma hakkav oli parem kui asi ise. Naine kujutles juba, ette tunnet kuis teda neli ktt samaaegselt kobavad ja tundis kurbust, et tal vaid kaks rinda ja ks kube on.

Naine tundis taas srje ihust vikest rna nksatust lbi kivat. Elus, ikka veel elus - tabas ta end rmsalt mttelt. Ehkki naise silmad olid kinni, ujus ta silme ees kki sadu ja tuhandeid srgi. Ta tundis end hiigesuures srjeparves ujuvana ja sinna ta end kuuluvat tundiski.

htkki tundis ta iga srge kui ht oma ihu kontraktsiooni ja sellisena oli seesama srjeparv kogu ta enese elu hes selle arvukate eneseandmiste ja vtmistega. Mehed olid vtjad, kiskjad, shaakalid ja hnid ning just selle prast ta neid armastas.

Naine kobas pimesi kega teise mehe suunas, suunas kus kus aimas teda olevat. Jgi loivas aeglaselt ja uniselt mda, nagu pikk, igavene, lputu tramm mda paralleelseid sirgeid mis iialgi omavahel ei ristu. Rpad kui igavad, ennastkordavad, paralleelsed alternatiivteed igavikku. Igavad igavikurpad.

Mis teeb jest je, mtles naine kas vesi vi kaldad vi nende koosolemine. Kui vtta vesi ra ja kaldaist lahutada kas on see siis ikka veel seesama jgi? Mis teeb must naise. Kas vesi vi kaldad, kas veri vi ihu, mis mrab selle kes ma olen? Vi on see hoopis see kuidas mehed mind nevad ja vtavad? Vi olen ma viimati see kes selle ihu sees elab?

Klm hakkas - hoolimata ihuhetusest sest dirizhaablivari ei olnud veel poolegi peal. Kusagilt kaugelt kostus naise krvu kellade tiksumist ja veetikade kiviuuristavat igavest langemist.

Stsenaarium, see lugu, see piknik nende meestega tuli lpuni lbi mngida ja sellest enda jaoks viimane vlja vnata mtles naine ke all esimest korda ka teise mehe kubet tundes. Mehe ihu oli muskliline ja mlemad mehed segunesid sellessamas srjepares htkki Erviniks, meheks kes teda kunagi aastaid tagasi esimesena oli vtnud. Siis oli ta vaid Ervinit, ikka ja ainult teda tahtnud, tahtnud temaga eluksajaks kokku jda, vananeda ja heskoos ra surra. Elul olid aga teised plaanid ja nd, aastaid peale Ervini nnetut surma otsis ta kikides meestes sedasama ht ja ainust Ervinit taga. Ervin oli vtnud teda hel kevadisel aasal kui loke krgel just nende kahe pimunud ihu kohal meeleheitlikult laulis. Ilmselt amelesid nad just tema kavatsetavas pesakohas oli naine siis arvanud.

Ta mletas mehe, selle ainsa MEHE lhna ja isegi ta vistrikke. htkki ratas ere valgus suletud laugude taga ta unelustest les. htkki li kik ta mber valgeks. Dirizhaabel on vist le judnud, mtles ta. Aga selleks oli ta suletud laugude taga ometi liiga valge. Srg lendas tagasi Seinesse pisut enne kui naine oma silmad avas ja ngi seda inimtehtud tehisasja taevas eredalt leegitsevat.

Ka mehed, kes teda vtma olid valmistunud, leegitsesid. he mehe ksi oli ikka veel ta kubemes ja naine ngi udusega kuidas tuli aeglaselt mda mehe lavart ja ktt ta kubemele ligines.

Ei enam, nd tuleb end lahti rebida muidu plen ma siin koos nendega ra. Veel hetk ja sttinuks temagi kube. "Eiiii!" kisendas naine. See "ei" kaalus sel ainsal vlkvalgel hetkel les kik need loendamatud "jaad" mida ta suurele hulgale meestele ikka ja alati oma Ervinit otsides oli elnud. Ta oli jlle truu ja puhas ja pha ning tundis kuidas ta sda parastamisrmust sees hppas kui ta vee pole lennates silmanurgast neid piknikulinal leegitsevaid mehi vaatas. Ta sulpsas jkke kesk langevaid dirizhaablitkke, jrele oma srjele, kelle ta sja pstnud oli sukeldudes kuni mudane phi vastu tull...