Ma arvan, et minu thelepanu ratas tema suu. Vi oh see tema naermine. Vib-olla oli see aga ka lihtsalt viis, kuidas ta ajalehe kokku murdis. Igatahes pani selle meesterahvaa kohalviibimine algusest peale mu sdame puperdama.

Me istusime hes ja samas kupees Pariisi suunduvas rahvusvahelises rongis. See oli kauaoodatud ndalalpureis, mille ma olin ise endale 25-ks snnipevaks kinkinud.

Mees paistis lhenevat kolmekmnele. Ta oli pikka kasvu heledate juustega ja ngi pris kena vlja. See oli ks neid edukaid hooletuid vitjanaeratusega, elegantses likonnas Hugo Bossi srgi ja Itaalia lipsuga ning - ma ei suutnud oma pilku sealt eemale prata - ilma sokkideta. Lhidalt eldes, selline tp, kes lb sul- le klge ilma suud avamata. Vljakutse igale naisele.

Mnda aega istusime snatult teineteise vastas ja lehitsesime kumbki oma ajalehte. Seejuures ei jnud mulle ometi mrkamata, et mehe pilk rndas pealkirjade juurest ikka ja jlle minu plvedele, jdes sinna sekundiks-paariks pidama.

Ma kasutasin juhust ja tabasin ta pilgu. Mu reisikaaslane naeratas, taibates ilmselt, et on vahele jnud.

"Kas te kite tihti Pariisis?" ksis ta kiiresti.

"Ei, igupoolest mitte," tunnistasin, "ma ei oska kahjuks eriti hsti prantsuse keelt."

"Sellest pole ju midagi. Kes neb vlja nii kena nagu teie... Ma olen kindel, et terve Pariis on teie jalge ees."

Ta oli sarmikas. Ma ei oska seda teisiti vljendada. Ma muigasin iseenda le. Iga teise puhul oleks ma kindla peale melnud: ahah, jlle ks lbe tp tikub ligi, ja oleksin linud mujale istuma. Aga selle mehega oli teisiti. Ta oli teistsugune.

Temas oli midagi paganama klgetmbavat. Seni polnud ma enda juures testi mrganud mingit nrkust pealetkkivate meeste vastu, aga see mees meeldis mulle just sellisena. Mine tea, ta vis ju olla tavaline tubli issi, kes laupeviti "Pampersite" pakiga lbi tungleva rahvamassi kodu poole tttas. Aga ma trjusin selle mtte kiiresti peast. Ei olnud thtis, kas ta oli raamatupidaja vi fotograaf, lvi, skorpion vi veevalaja, abielus vi vallaline.

Mehe pilgus oli midagi metsikut ja see vlus mind. Ma ngin temas elus lbiljat. Meest, kes ainult vtab, ilma et ksiks, sest ta teab, et saab nagunii kike, mis tahab.

Me lobisesime natuke, mitte liigapalju, vaid ksnes sel mral, et igustada teineteisele otsa vahtimist. Me vestlesime prantsuse kgi eelistest, suureprastest sisseostu vimalustest Pariisis, muuseumidest, kus tasub kia, ja kogu selle aja riietas ta mind pilkudega lahti.

Ma tundsin, kuidas ma pikkamda erutusin, kuidas minu tung selle salaprase mehe jrele pidevalt tugevnes ja kuidas peas tekkis tasapisi soov ta vrgutada.

Kui me lhenesime piirile, tusin psti, et vtta pagasivrgust oma kott. Mul oli pass koti kljetaskus. Mees hppas samuti otsekohe psti, et mind aidata. Ta seisis pooleldi minu krval, pooleldi minu taga. Mu juuksed riivasid ta ngu, kui ta mu koti alla tstis. Tema ksivars puudutas mu lga. Ma lausa vpatasin selle puudutuse mjul. Ahnelt hingasin ma sisse tema lhnavee meelast hngu. Ma oleks arvatavasti igaveseks niimoodi seisma jnud, lootes, et ta mind veel korra kogemata puudutab, kuid ta istus uuesti maha.

"See oli teist vga kena, aith." Ma istusin samuti ja me lakkasime rkimast. Istusime vaikides, pramata siiski teineteiselt pilku. Tema pilgud muutusid nudlikuks, et mitte elda hbematuks. Ma ei saa testi aru, miks see tp mulle niimoodi mjus - ieti pole ma ldse selline - aga ma erutusin ha enam. See mng lbustas ja ratas mu uudishimu. Sellel mehel oli minu le mingi kummaline vim. Kuigi ta oli vras, suutis ta panna mu vrisema ja nrveerima.

Me naeratasime teineteisele, libistasime oma pilke mda kupeed ja mtlesime ilmselt kumbki sedasama. Ma vtsin vikese peegli ja kohendasin huulepulgaga natuke huulevrvi. Ma ei vaadanud meest, kuid kuulsin teda tasa ohkamas ning mrkasin, kuidas ta mind jllitas ja oma istmel mtlikult siia-sinna niheles.

"Kuulge," tles ta kki, "ma tahan teiega magada. Kohe praegu."

Sel silmapilgul sitis rong tunnelisse ja laetuled lksid plema.

"Sa oled hull," sosistasin.

"Ei. See thendab jah. Hull teie jrele. Ma pean teid saama," vastas mees.

Ta plvitas minu ette ja suudles mu plvi. Kummardusin ette ja me suudlesime - algul rnalt ja khklevalt, siis ha kirglikumalt ja metsikumalt. Mees libistas ke mu seeliku alla ja liikus reitpidi les.

Seejrel npis ta lahti mu pluusi. Olin tiesti juetu. Isegi siis, kui oleksin soovinud, poleks ma suutnud ennast selle mehe vastu kaitsta.

Ta liikus ktega taas allapoole, embas mu taljet, pani no vastu khtu ja surus mind kvasti enda vastu.

Ma ei tea, kui kauaks me sellesse poosi tardusime - kaheks, kolmeks, aga vib-olla ka viieks minutiks. Siis ei kannatanud ma enam vlja. Istusin talle slle ja vtsin ta endasse. Ta hammustas mind kaelast, mudis mu rindu, pitsitas mu khtu ja keppis mind rongi rappumise taktis.

Ma ei tea, kas oli asi naudingus, kiimas vi sellises eksootilises olukorras koos vra mehega - igatahes sain ma selles rahvusvahelises kiirrongis suureprase orgasmi.

Kui me judsime Pariisi, aitas ta mulle dzentelmeni kombel mantli selga, suudles mu ktt ja tles: "Te olete fantastiline naine!" Pahvatasin tahtmatult naerma ja andsin sellele hullule tbile suudluse psele.

"Ega sinulgi viga ei ole," selgitasin talle. Ja juba kaduski ta vahekiku.

Seks vhivraga. Midagi sellist polnud minuga kunagi varem juhtunud. Midagi lbinisti hullumeelset ja lbinisti ausat. Mul ei olnud prast mingit santi tunnet, ei olnud ka piinlikku telefoninumbrite vahetamist. Oli lihtsalt hea. Vtsin oma koti ja lksin samuti maha - heas tujus ja kigele lisaks veel mnusalt rahuldatud.